Väärtuslik kalmistumaastik Lõuna-Eesti maakonnaplaneeringutes

Abstract

Teadaolevalt pole varasemalt veel kalmistuid planeeringutes uuritud – koostatud on uurimustöid ja raamatuid kalmistute kohta ning üleriigiline planeering ja detailplaneeringud muudavad ajajooksul maakonnaplaneeringuid kuid kui väärtuslikuks peetakse kalmistuid, et neid maakonnaplaneeringutes kajastada, seda pole varem uuritud. Töö eesmärgiks on selgitada välja Lõuna-Eestis korras hoitavad kalmistud ning uurida, kas ja kuidas neid kajastatakse maakondade planeeringutes. Käesoleva töö väärtusliku maastiku olemus tuvastati kirjandusanalüüsi põhjal. Kalmistute andmed koguti interneti ja arhiiviallikate põhjal tabelitesse, mille abil kalmistud kaardistati. Andmed planeeringute kohta koguti internetis leiduvatest üldplaneeringutest. Töö tulemusena koostati 144 kasutusel oleva kalmistu kohta andmetabelid ning võrreldi saadud tulemusi aastatel 1999 – 2016 kehtivates maakonnaplaneeringutes ning nende lisades leiduvaid andmeid kalmistute kohta. Tulemustest lähtuvalt uuriti lisaks maakonnaplaneeringutele ka valdade üldplaneeringuid, mis andsid märksa rohkem infot. Kokkuvõttes on võimalik kalmistuid läbi planeeringute muuta, kuid seda võimalust kasutatakse ressursside nappuse tõttu vähe. Samas aitab väärtusliku kalmistumaastiku säilimisele kaasa mõnes vallas või linnas vaid tõuke andmisest kodanikualgatuse korras. Olgu see siis kalmistute sissekirjutamine arengukavadesse, teemaplaneeringute ja detailplaneeringute koostamine, hoolduskavade kirjutamine, kaardistamine, kalmistute portaali Haudisse kandmine, inventeerimine, ettepaneku tegemine muinsuskaitse- või miljööalana kaitse alla võtmiseks. Huvi kalmistute kui väärtuslike kultuuripärandiga matmispaikade vastu püsib hetkel kõige enam valdade tasandil ja kohaliku elanikkonna hulgas. Eestimaa ajaloolised rahupaigad väärivad aga palju enam tähelepanu, ka maakonnaplaneeringutes. Protsessi saab muuta üleriigilise planeering „Eesti 2030+“, teise lahendusena võiks toetada kalmistutele suurema tähelepanu pööramist „Eesti kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukava aastani 2030“ ellu viimine.

To the best of the author’s knowledge, there have been no studies carried out regarding the cemeteries in the county planning. There have been studies and books on cemeteries, the state planning and detail plans do change the county plans over time, but there have been no studies on the value of the cemeteries with regard to how they are reflected in county plans. The purpose of the thesis is to identify the cemeteries in Southern Estonia that are maintained and to study how they are reflected in the county plans. For the purposes of the thesis at hand, the essence of valuable landscapes was determined based on analysing the respective literature. For mapping purposes, the cemetery related data was gathered and presented in tables, based on the Internet and archival sources. Information regarding plans was compiled based on the general plans that could be found over the Internet. As the result of the thesis, data tables regarding 144 cemeteries in use were compiled and their reflections in 1999 – 2014 county plans and their appendices compared. As the result also municipality plans were studied in addition to the county plans, as the former were found to provide much more information. In summary, it is possible to change cemeteries through planning, but this option is seldom used due to lack of resources. At the same time the conservation of heritage cemetery landscapes can be helped through community initiative in some municipalities and cities. Whether it be the inclusion of the cemeteries into development plans; writing maintenance plans; mapping; making them a part of thematic plans or detailed plans; entering them into the cemetery portal Haudi; making inventories; or making proposals to name them heritage- or environment conservation areas. The interest towards cemeteries as burial sites with cultural heritage value is mostly maintained on municipality level and within local communities. These peaceful sites of Estonia, however, deserve much more attention, also in the county plans. The process can be changed in the framework of the national plan “Estonia 2030+”, as a secondary solution it could be supported by “The Development Plan for the Conservation and Valuation of Estonian Cultural Heritage 2030” where more emphasis could be placed on the cemeteries.