Väärtuslik kalmistumaastik Lõuna-Eesti maakonnaplaneeringutes
Kokkuvõte
Teadaolevalt pole varasemalt veel kalmistuid planeeringutes uuritud – koostatud on uurimustöid ja
raamatuid kalmistute kohta ning üleriigiline planeering ja detailplaneeringud muudavad ajajooksul
maakonnaplaneeringuid kuid kui väärtuslikuks peetakse kalmistuid, et neid
maakonnaplaneeringutes kajastada, seda pole varem uuritud.
Töö eesmärgiks on selgitada välja Lõuna-Eestis korras hoitavad kalmistud ning uurida, kas ja
kuidas neid kajastatakse maakondade planeeringutes.
Käesoleva töö väärtusliku maastiku olemus tuvastati kirjandusanalüüsi põhjal. Kalmistute andmed
koguti interneti ja arhiiviallikate põhjal tabelitesse, mille abil kalmistud kaardistati. Andmed
planeeringute kohta koguti internetis leiduvatest üldplaneeringutest.
Töö tulemusena koostati 144 kasutusel oleva kalmistu kohta andmetabelid ning võrreldi saadud
tulemusi aastatel 1999 – 2016 kehtivates maakonnaplaneeringutes ning nende lisades leiduvaid
andmeid kalmistute kohta. Tulemustest lähtuvalt uuriti lisaks maakonnaplaneeringutele ka valdade
üldplaneeringuid, mis andsid märksa rohkem infot.
Kokkuvõttes on võimalik kalmistuid läbi planeeringute muuta, kuid seda võimalust kasutatakse
ressursside nappuse tõttu vähe. Samas aitab väärtusliku kalmistumaastiku säilimisele kaasa mõnes
vallas või linnas vaid tõuke andmisest kodanikualgatuse korras. Olgu see siis kalmistute
sissekirjutamine arengukavadesse, teemaplaneeringute ja detailplaneeringute koostamine,
hoolduskavade kirjutamine, kaardistamine, kalmistute portaali Haudisse kandmine, inventeerimine,
ettepaneku tegemine muinsuskaitse- või miljööalana kaitse alla võtmiseks.
Huvi kalmistute kui väärtuslike kultuuripärandiga matmispaikade vastu püsib hetkel kõige enam
valdade tasandil ja kohaliku elanikkonna hulgas. Eestimaa ajaloolised rahupaigad väärivad aga
palju enam tähelepanu, ka maakonnaplaneeringutes. Protsessi saab muuta üleriigilise planeering
„Eesti 2030+“, teise lahendusena võiks toetada kalmistutele suurema tähelepanu pööramist „Eesti
kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukava aastani 2030“ ellu viimine. To the best of the author’s knowledge, there have been no studies carried out regarding the
cemeteries in the county planning. There have been studies and books on cemeteries, the
state planning and detail plans do change the county plans over time, but there have been
no studies on the value of the cemeteries with regard to how they are reflected in county
plans. The purpose of the thesis is to identify the cemeteries in Southern Estonia that are
maintained and to study how they are reflected in the county plans.
For the purposes of the thesis at hand, the essence of valuable landscapes was determined
based on analysing the respective literature. For mapping purposes, the cemetery related
data was gathered and presented in tables, based on the Internet and archival sources.
Information regarding plans was compiled based on the general plans that could be found
over the Internet.
As the result of the thesis, data tables regarding 144 cemeteries in use were compiled and
their reflections in 1999 – 2014 county plans and their appendices compared. As the result
also municipality plans were studied in addition to the county plans, as the former were
found to provide much more information.
In summary, it is possible to change cemeteries through planning, but this option is seldom
used due to lack of resources. At the same time the conservation of heritage cemetery
landscapes can be helped through community initiative in some municipalities and cities.
Whether it be the inclusion of the cemeteries into development plans; writing maintenance
plans; mapping; making them a part of thematic plans or detailed plans; entering them into
the cemetery portal Haudi; making inventories; or making proposals to name them
heritage- or environment conservation areas.
The interest towards cemeteries as burial sites with cultural heritage value is mostly
maintained on municipality level and within local communities. These peaceful sites of
Estonia, however, deserve much more attention, also in the county plans. The process can
be changed in the framework of the national plan “Estonia 2030+”, as a secondary solution
it could be supported by “The Development Plan for the Conservation and Valuation of
Estonian Cultural Heritage 2030” where more emphasis could be placed on the cemeteries.