Show simple item record

dc.contributor.advisorMerisalu, Eda
dc.contributor.authorMännaste, Mona
dc.date.accessioned2016-06-09T11:58:25Z
dc.date.available2016-06-09T11:58:25Z
dc.date.issued2016
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/2994
dc.description.abstractMasinõmbleja töö hõlmab pidevat sundasendi säilitamist ja ühetüübilisi randme, sõrmede ja küünarliigese korduvliigutusi, mistõttu esineb tööeripärast tingituna rohkelt vaevusi valdavalt kaela-, õlgade ja ülajäsemete piirkonnas. Seetõttu on oluline välja selgitada tervist edendavad tegevused, mille abil oleks võimalik vähendada vaevuste levimust, kestust ning haiguspuudumisi. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada masinõmblejate seas individuaalsed ja tööga seotud tegurid ning enam levinud luu-lihasvaevused ning mõõta luu-lihaskonna funktsionaalse seisundi parameetreid enne ja pärast sekkumistegevust. Individuaalsete ja tööga seotud tegurite ning enam levinud luu-lihasvaevuste välja selgitamiseks viidi läbi ankeetküsitlus, mis sisaldas ka valu tugevuse hindamist visuaalanaloogskaalal. Luu-lihaskonna funktsionaalse seisundi parameetrite mõõtmiseks kasutati müotonomeetriat, goniomeetriat ja dünamomeetriat. Ankeetküsimustiku vastamismäär oli 43,8 % (57 õmblejat). Kindlate kriteeriumite põhjal valiti välja 18 uuritavat, kellest moodustati kaks katsegruppi ja nende seas rakendati järgmisi sekkumisi: võimlemine ja massaažiteraapia. Valu soodustasid individuaalsetest teguritest suitsetamine ja KMI ning tööga seotud teguritest korduv küünarliigese painutus/sirutus ning otsustusvabadus. Enam levinud valupiirkondadeks olid alaselg, kael, randmed ja õlad ning valu esines valdavalt paremas kehapooles, välja arvatud õlgades, kus esines valu mõningal määral enam vasakus pooles. Viimase 12 kuu jooksul oli sagedaseim valupiirkondade arv kolm, kuid viimasel kuul üks. Visuaalanaloogskaala tulemuste põhjal oli valu tugevaim kaelas ja alaseljas. Valu tõttu puuduti töölt harva, kuid sagedamini kaelavalu tõttu kestusega 1–5 päeva. Massaažiteraapia mõjul vähenes valu esinemissagedus ning tugevus kaelas ja alaseljas, kuid valupiirkondade arv jäi pigem muutumatuks. Samuti paranesid tööpäeva alguses m. flexor digitorum superficialis ja m. extensor digitorum funktsionaalne seisundi parameetrid (toonus, jäikus). Massaaž põhjustas pigem kaela liikuvusulatuse vähenemist, kuid käe liikuvuse paranemist. Võimlemise mõjul tõusis kõikides kehapiirkondades valu esinemissagedus ning valdavalt paremas kehapooles, kuid visuaalanaloogskaalal ei esinenud olulisi muutusi valu tugevuses. Võimlemise mõjul paranesid tööpäeva lõpus parema kehapoole m. erector spinae toonuse ja jäikuse ning m. extensor digitorum elastsuse näitajad, kuid kaela liikuvus halvenes. Võimlemisgrupil ei esinenud olulisi erinevusi randme- ja küünarliigese liikuvuses enne ja pärast sekkumist. M. trapezius lihaste parameetrid näitasid sekkumiste järgselt mõlemas grupis negatiivset tendentsi. Massaaž ega võimlemine ei mõjutanud oluliselt käte jõudu, kuid märgata oli paranemise tendentsi. Massaaž ja võimlemine on efektiivsed sekkumistegevused luu-lihaskonna funktsionaalse seisundi parandamisel, kuid oluline on kohandada võimlemisharjutused vastavalt sellele, millised on enam koormatud kehapiirkonnad tööl. Massaažist maksimaalse kasu saamiseks tuleks seda edaspidi rakendada töövälisel ajal, et pärast oleks lihastel võimalik piisavalt lõõgastuda.est
dc.description.abstractDue to sewing machine operators’ job specifics as constant static postures and repetitive movements of wrist and elbow, musculoskeletal disorders (MSD) of neck, shoulders and upper limb are very common. It’s important to identify effective preventative actions in order to minimize the prevalence and duration of pain. The aim of study was to identify individual and work related risk factors and prevalence of MSDs and to measure parameters of functional status of musculoskeletal system before and after intervention among sewing machine operators. A questionnaire contained the questions to determine individual and work related risk factors and the prevalence of MSDs, also visual analogue scale (VAS) was used. In order to measure parameters of functional status of musculoskeletal system, methods of myotonometry, goniometry and dynamometry were used. The response rate of the questionnaire was 43,8% (57 from 130 workers). Of those 57 respondents, 18 qualified to be in the study group who were divided into two research group for separate interventions – exercise and massage therapy. The main individual factors were smoking and body mass index. Work related factors were found to be poor autonomy, high work pace and repetitive movements of elbow and forearm. The majority had pain at least one body site. The most painful body regions were lower back, neck, wrists and shoulders. Pain was more common in the right side of the body, except for shoulders, more painful in left. According to the results of VAS, pain was strongest in the neck and lower back. There were rather few missing days from work due to musculoskeletal pain, but neck pain was the most frequent cause for sick leave 1–5 days. Massage therapy diminished the prevalence and strength of pain in the neck and lower back but didn’t have any impact to the number of pain regions. Parameters of the functional status of m. flexor digitorum superficialis and m. extensor digitorum showed a positive change during evening measurement in tone and stiffness. Massage therapy had a rather negative effect on neck mobility, but mobility of wrist and elbow showed positive change. There was an increase of pain prevalence mainly on the right side of the body due to exercise therapy but no significant effect was on the strength of pain according to VAS. After exercise therapy, positive changes in tone and stiffness of m. erector spinae and elasticity of m. extensor digitorum were seen but neck motion decreased. After the interventions there was a negative trend on the muscle parameters of m. trapezius. Strength of arms showed a positive trend after both interventions. Results of this study showed that both massage and exercise therapy can have positive effects on the improvment of functional status of musculoskeletal system. In order to continue using these interventions, it is important to individually adjust the exercises according to body regions that are the most affected by musculoskeletal disorders. For maximizing the positive effect of massage therapy, massage should be received after work in the interest of getting a proper rest afterwards.eng
dc.subjecttöötajadEST
dc.subjectõmblejadEST
dc.subjecttugi- ja liikumiselundkondEST
dc.subjectmassaažEST
dc.subjectvõimlemineEST
dc.subjectmagistritöödEST
dc.titleMasinõmblejate individuaalsed ja tööst tulenevad tegurid, luu-lihasvaevused ning tugiliikumisaparaadi funktsionaalne seisund enne ja pärast sekkumistest
dc.typeMaster Thesis
dc.date.defensed2016-06-10


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.