Mootorsõidukis kasutatava laste turvavarustuse koolituse vajalikkus Eestis

Abstract

Antud uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada mootorsõidukis kasutatava laste turvavarustuse koolituse vajalikkus Eestis. Uuringud näitavad, et turvavarustuse kasutamisel tehakse sageli vigu. Kõige enam vigu esineb turvavarustuse kinnitamise sõidukisse, mille käigus ei kinnitatud turvavarustus piisavalt tugevasti sõiduki istmele, kasutatakse valesid kinnitusteid või unustatakse turvavarustus kinnitamata. Lisaks tehakse vigu lapse kinnitamisel turvavarustusse. Unustatakse turvarihmad piisavalt pingule tõmmata või asetatakse laps paksude talveriietega turvavarustusse. Uurimutöö käigus teostati 2 h loeng. Üks loengutest toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja teine loeng Politsei- ja piirivalveameti Lääneprefektuuris. Kokku osales uuringus 23 uuritavat. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ning delikaatseid isikuandmeid ei küsitud. Uuritavatele jagati ankeetküsimustik enne loengut ja sama küsimustik peale loengut. Saadud tulemusi võrreldi t-testi abil, et saada teada kas loengul oli teadmistele mõju. Uuringust selgus, et tulemustes esines statistiliselt oluline erinevus enne ja peale loengut (p<0,005). Enim valmistas probleeme vastamine küsimustele: turvavarustusele kehtestatud nõuete kohta, turvavarustuse aegumistähtaeg, millal on turvavarustus lapsele väike, kas turvavarustus võib kasutada paksude talveriietega, millisel kõrgusel peavad turvarihmad asetsema ja millise värviga on tähistatud turvavarustuse kinnitusteed. Kõige suurem erinevus esines turvavarustuse kinnituse märgistuse kohta. Enne loengut ei teatud märgistuse värvust, siis peale loengut teati õiget vastust 100% juhtudest. Eestis ei ole varasemat turvavarustuse alast koolitust tehtud, samas selle järele on nõudlus. Lisaks aitab see kaasa turvavarustuse õigele kasutamisele, mille abil saab oluliselt vähendada raskete vigastuste osakaalu avarii korral. Antud koolitus võiks olla kättesaadav kõigile ja seda võiks teostada riiklikul tasemel, et tagada koolituse ühtlane kvaliteet.

The goal for the thesis is to find out wether is there a need for instructional courses for motor vehicle child restraint systems in Estonia. Studies show that mistakes are often have made when useing safety restraint systems are used – either incorrect harnesses are used or the restraint system isn't properly fastened. In addition, users are often making mistakes while seating their child in the safety seat – the belts are left loose or child is seated while wearing thick winter clothing. During the study a 2 hour lecture was completed. One of the lectures was carried through in Tartu Health Care College and the other at the Police and Border Guard Board's Western precinct. Altogether 23 subjects took part in the study. The research was voluntary and any delicate personal data was required. A survey was handed out to the subjects before the lecture and the same survey after the lecture. The results were compared in a t-test to find out did the lecture have an impact on the paritcipants knowledge. The study showed that there was a drastic differents in the survey results before and after the lecture (p<0,005). The most problematic were the questions about requirements for safety systems, expiry dates for the restraint systems, is it fine to use the systems with thickwinter clothing, proper usage height for safety belts and the color coding for safety harnesses. Nearly none of the subjects didn`t know knew the proper color coding before the lecture, but afterwards that number rose up to 100%. There hasn't been any courses in Estonia on how to properly use child restraint systems, although there is a demand for such lectures. It could increase the knowledge on how to use there systems properly, which can lead to a drastic decrease in major injuries during vehicular accidents. Such courses should be available for anybody and supported on a state level, to guarantee a consistent quality for the courses.