Show simple item record

dc.contributor.advisorNurmet, Maire
dc.contributor.authorLavrik, Jekaterina
dc.date.accessioned2012-05-29T10:19:05Z
dc.date.available2012-05-29T10:19:05Z
dc.date.issued2012
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/288
dc.description.abstract8. veebruaril 2007 ilmunud HSBC Bank USA panga teave hüpoteeklaenude massilistest allahindamistest kutsus esile ebakindluse rahvusvahelistel finantsturgudel, mis saavutas globaalse finantskriisi mõõtmed 2008. aasta sügisel. Globaalne kriis tõstis esile vajaduse krediidi- ja sellega tihedalt seotud intressiriski sügavama uurimise järele. Eestis, nagu paljudes muudes riikides, kriisile eelnesid kiire pangalaenukasv ehk võlakoorma suurenemine. Aastatel 2000-2011 kasvas krediidiasutuste kogulaenujääk 36%lt SKP suhtes 88%le. 2009. aastal moodustas Eesti krediidiasutuste kogulaenujääk 113% SKP suhtes. Pankade poolt väljastatud laenud moodustasid 2000. aasta alguses 57% ning 2011. aasta lõpus 78% pankade koguvaradest. Pankade laenuportfell ulatus 2011. aasta detsembri lõpus 15,6 miljardi euroni, nendest 14,1 mld eurot ehk 90% moodustasid laenud. Enamik laene on hüpoteegiga tagatud. Pankade laenuportfell hõlmab üha enam kinnisvaraga seotud sektoritesse väljastatud laene. 2011. aasta alguses kuulus nendele sektoritele üle 57% laenujäägist. Peamine põhjus on kinnisvaraga seotud laenude pikk tähtaeg ja aeglasem amortisatsioon. Lähtudes eeltoodust on pangandussektori jaoks väga oluliseks riskiks krediidirisk, mis on tugevalt seotud kohaliku kinnisvaraturu arenguga. Kuna laenudel on pikemad tagastamise tähtajad kui hoiustel, püsib krediidiasutuste ees alati intressiriski tekke küsimus. Krediidija intressirisk on kaks tähtsamat riski, millega iga krediidiasutus kokku puutub. Nendevahelised seosed on aga tähtis keskpunkt, millele keskenduvad paljud uurimused ja krediidiasutuse juhtkonna pingutused. Tõsised kasumi langused ähvardavad pankade kapitali ja tekitavad likviidsuse probleeme nii sularaha defitsiidi kui ka panga majandusväärtuse alandamise tõttu, seepärast uurisid paljud teadlased krediidi- ja intressiriski korrelatsiooni ning proovisid mõõta majandusnäitajate koosmõju sellele. 2008. aastal puhkenud globaalse kriisi valguses ning seoses Eestis karmistunud laenuandmise tingimustega peab autor finantsriskide teemat olulisemaks kui kunagi varem. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas mõjutavad peamised majandusnäitajad pangandusriskide vastastikku seost ning uurida selle mõju põhjusi. Krediidirisk on tõenäosus, et krediidiasutuse kontagent jätab oma lepingulised kohustused täitmata, teiste sõnadega - kahju tekkimise oht tehingu vastaspoole kohustuste mittekohase täitmise tõttu. Potentsiaalne krediidirisk väljendub tähtajaks tasumata laenudes. Laen on tähtajaks tasumata kui graafikujärgne põhiosa või intressimakse ei ole tähtajaks laekunud. Probleemlaenude teke annab tunnistust sellest, et laenusaajatel on raskused tagasimaksetega, kuid ei tähenda et laenusaaja jätab oma laenukohustused täitmata. Krediidiriski täitumise näitajaks on ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud ja krediidiasutuse bilansis allahindlusena kajastatud laenude osakaal väljastatud laenudes. Intressirisk on rahakaotuste tõenäosus varade ja kohustuste intressimäärade ebasoodsate liikumiste tõttu. Intressirisk tuleneb sellest, et panga varade ja kohustuste tähtajad on erinevad või korrigeeritakse nende intressimäärasid erinevate ajavahemike järel. Seetõttu võivad varadelt saadavad intressitulud ja kohustustega seotud intressikulud muutuda erineval määral, mis toob kaasa kasumi suurenemise või vähenemise. Intressirisk väljendub intressitootvate varade tootlikkuse vähenemises. Intressiriski näitaja väljendab, kui palju intressitootvaid varasid eurodes läheb krediidiasutusel vaja selleks et teenida 1 euro puhast intressitulu. Krediidi- ja intressiriski vahel on pöördvõrdeline sõltuvus. Kuna krediidiasutus on huvitatud oma puhta intressitulu suurendamisest, püüab pank finantseerimise intressimäärasid võimalikult kõrgele viia. Kui aga finantsturul tõusevad intressimäärad liiga kõrgeteks, siis tekitab see laenusaajal raskusi tagasimaksetega, sest laenusaaja ei saa niipalju maksta. Probleemlaenude teke ähvardab krediidiasutust krediidiriski suurenemisega. Selleks et katta oma kahjumeid on krediidiasutus sunnitud tõstma intressimäära. Niisiis intressiriski vähendamine ehk intressimäärade tõstmine viib krediidiriski suurenemisele ning vastupidi. Uurimistöö teises peatükis on kirjeldatud analüüsi metoodika, kasutatud statistikaandmed ja analüüsi käigus saadud tulemused. Peatüki lõpus on esitatud järeldused ning autori seisukohast eduka finantsjuhtimise põhimõtted. Uurimistöö meetodiks oli tabelarvutusprogrammis Excel teostatud korrelatsioonianalüüs, mille tulemuseks oli riskide ja makroökonoomiliste näitajate parameetrite vaheline korrelatsioonimaatriks, kus esitati korrelatiivsete seoste korrelatsioonikordajad. Korrelatsioonanalüüsi abil kontrollis autor, kuidas sõltumatud muutujad (erinevad majandusnäitajad) mõjutavad individuaalselt iga riski iseloomustavaid kvantitatiivseid karakteristikuid. Krediidi- ja intressiriski eraldi käsitlemine võimaldas jälgida, kuidas ja kumma riski kaudu mõjutab iga majandusnäitaja riskide korrelatsiooni. Analüüsis kasutati Eesti majandusnäitajate ja finantssektori statistika andmeid 2000-2011 perioodi kohta. Analüüsi jaoks kasutas autor Eesti majandus- ja finantssektori statistikaandmeid, mis on võetud Eurostati, Statistikaameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning Eesti Panga andmebaasidest, mis on usaldusväärseteks ametlikeks allikateks. Uurimistöö tulemused ja järeldused olid järgmised. Analüüsi käigus tõestati krediidi- ja intressiriski negatiivne korrelatsioon ehk pöördvõrdeline seos, kuid uuritava perioodi esimesel poolel 2000-2005 ehk majanduskasvu perioodil. Uuritava perioodi teisel poolel, 2006-2011 ehk kriisiperioodil, mil majandus oli stressiseisundis, täheldati riskide vahel positiivset korrelatsiooni. Majanduskasvu perioodil intressiriski taseme kasvu taustal langes krediidiriski tase. Keskpankade eskpansiivse rahapoliitikaga põhjustatud madalad intressimäärad ehk kõrge intressirisk soodustasid laenuportfelli kiiret kasvu. Intressiriski taseme kasvu all mõistetakse intressitootvate varade, mille hulka kuulub ka laenuportfell, intensiivset suurenemist nende tootlikkuse ehk tulususe langusel, mis on tingitud alanevatest intressimääradest. Krediidiriski näitajad paranevad kui väljastatud laenude kogumaht suureneb kiiremini kui allahindamiste hulka kandvate ehk ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud laenude maht. Seetõttu krediidiriski tase kahaneb, kuid ebatõenäoliselt laekuvate laenude maht ei vähene. Krediidiasutuste poolt väljastatud laenude kogumaht krediidiriski komponendina mõjutab majanduskeskkonda, mida peegeldavad peamised majandusnäitajad. Majanduskeskkond aga omakorda avaldab mõju teisele krediidiriski komponendile – ebatõenäoliselt laekuvate laenude mahule. Madalad intressimäärad avardavad laenuvõimalusi. Odavnenud laenude tõttu küllastub majandus rahaga, mille väärtust peegeldav tarbijahinnaindeks hakkab tõusma. Laenamisel põhinevad eratarbimine ja investeerimine suurenevad vaatamata avaliku sektori tagasihoidlikele säästudele. Pankade mahukad rahavood kinnisvaraga seotud sektoritesse ja eraisikute eluasemelaenudesse soodustavad kinnisvara- ja ehitussektori jõulist arengut, mis omakorda toetab majanduskasvu. Majandusnäitajad paranevad, majandusaktiivsus ja tööhõive kasvavad. Kriisiperioodil oli käsitletavate riskide vahel mõõdukas võrdeline seos ehk positiivne korrelatsioon: mõlemad riskid liikusid ühes suunas. Intressiriski taseme kasvule läks järele ka krediidiriski järsult tõusma hakanud tase. Intressirisk kerkis maksimumini 2009. aasta suvel ning seejärel läks alla. Intressiriskile järgnedes jõudis ka krediidiriski tase 2010. aasta suvel tippu ja hakkas siis langema. Niiviisi muutuvad mõlemad riskid kriisiperioodil sarnaselt kuid umbes aastase ajavahega, mis tuleneb sellest,et ujuva intressimäära ümberhindamine toimub iga 6 kuu järel. Seetõttu tunnetavad aasta jooksul kõik laenusaajad intressimäära kõikumisi. Sellise ajavahe tõttu on krediidiriski joon nihutatud ajas umbes aasta võrra ette, mis põhjusel pole riskide korrelatsioon nii tugev. Kriisiperiood algab majandusarengu pidurdusega, sest laenuandmine on maksimumis, samal ajal jääb võimalike potentsiaalsete laenusaajate arv madalaks. Kui võlakoormuse kasv peatub, siis majanduses tuleb rahast puudu intresside maksmiseks. Tähtajaks tasumata laenude osakaal väljastatud laenude kogumahus hakkab kasvama, sest laenuportfell enam ei suurene ning inflatsiooni pidurdamiseks tõstetud diskontomäära tõttu kasvab EURIBOR. Probleemlaenude kasvu järel suureneb ka allahindamiste maht. Krediidirisk pürgib üles. Eelnenust tulenevalt ja rahamassi piiratuse tõttu muutub raha väärtuslikumaks. Negatiivne inflatsioon ehk deflatsioon tunnistab sügavat majanduskriisi. Majandusnäitajad halvenevad, täheldatakse majandusaktiivsuse ja tööhõive langust. Selleks et majandust ergutada, alandab keskpank diskontomäära. Seejärel alaneb EURIBOR. Intressirisk kerkib ülemmäärale. Intressirisk kahaneb siis kui puhas intressimarginaal taastub tänu massilistest allahindamistest tingitud intressitoovate varade mahu vähenemisele ning puhta intressitulu suurenemisele. Alanenud EURIBORi mõju krediidiriskile avaldub umbes aasta pärast. Probleemlaenude ning allahindamiste osakaal langeb, samas on laenuportfelli maht vähenenud massiliste allahindamiste tõttu. Seetõttu krediidirisk kahaneb. Pankadevaheline laenuintress EURIBOR muutus analüüsi käigus eraldiseisvaks mõjuriks, sest ta mõjutab riskidevahelist korrelatsiooni nii krediidi kui ka intressiriski kaudu. Kõrge EURIBOR tekitab laenusaajatel raskusi tagasimaksetega ehk mõjutab riskidevahelist korrelatsiooni krediidiriski kaudu. Madal EURIBOR on krediidiasutuste intressitootvate varade tulukuse languse põhjuseks, seega mõjutab riskidevahelist korrelatsiooni intressiriski kaudu. Niisiis püsib Eesti krediidiasutuste ees keeruline ülesanne tasakaalustada krediidi- ja intressiriski tasemeid Euroopa Liidu ühtse rahapoliitika tingimustes, arvestades samaaegselt Eesti majandusolukorda.en_US
dc.subjectmajandusnäitajaden_US
dc.subjectkrediidiasutusen_US
dc.subjectkrediidirisken_US
dc.subjectintressirisken_US
dc.subjectmagistritöödest
dc.titleKrediidi- ja intressiriski korrelatsioon peamiste majandusnäitajate mõjul Eesti krediidiasutuste näitel 2000-2011en_US
dc.title.alternativeCredit and interest rate risks’ correlation under the influence of the basic economic indicators in case of Estonian credit institutions in 2000-2011en_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2012-05-31


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.