Maaettevõtluse uuringus elukeskkonnale antud hinnangute seosed rahvastikumuutustega
Abstract
Rahvastiku vähenemine, tööealiste väike osakaal ja madalad sissetulekud on Eesti
maapiirkondadele iseloomulik probleem. Elukeskkond on maale tagasitulemisel ja ka
maale elama jäämisel üks kõige olulisematest põhjustest. Uurimustöö eesmärk on
analüüsida kuivõrd kohalike omavalitsuste elukeskkonnale antud hinnangud on seotud
erinevate rahvastikumuutuste näitajatega. Uuringus kasutatakse sekundaarandmeid -
Statistikaameti andmeid sotsiaalmajanduslike näitajate, rahvastiku struktuuri ja rände
kohta, ning EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi poolt 2012.a. lõpus läbi viidud
maaettevõtluse uuringu andmetest elukeskkonna olukorrale antud hinnanguid.
Uurimismeetodina kasutatakse korrelatsioonanalüüsi ning andmete analüüsimiseks Ms
Exceli ning SPSS andmetöötluse tarkvara. Korrelatsioonikordajad näitasid, et
elukeskkonnale antud hinnangute ja rahvastiku kohaliku vanuselise ja soolise struktuuri
vahel on olemas erinevaid seoseid, mis võiksid regionaalse infrastruktuuri planeerimisel
olla vajalikud teada. Sotsiaalmajanduslike näitajate nagu brutotulu, ülalpeetavate määra
ja demograafilise tööturusurveindeksite seosed elukeskkonna hinnangutega tõid välja
kohaliku infrastruktuuri probleemkohad. Välisrände saldo puhul ilmnesid otsesed seosed
rahvastiku vanuselise struktuuriga ning siserände puhul erinevate
elukeskkonnateguritega. Valitud näitajate edasiste arengute võrdlemisel elukeskkonna
hinnangutega kujuneb kasutuskõlblik infobaas regionaalse arengu planeerimisel. Depopulation, decreasing share of labor force and low incomes are traits distinctive to
regions located farther away from bigger centers. The satisfaction with living
environment could be a factor motivating people to stay in rural areas despite of possible
issues with quality of life. The purpose of present research was to investigate how the
assessments on living environment are connected with the demographic and
socioeconomic indicators characterizing local municipalities. The analysis conducted is
based on secondary data from Estonian statistical office and from rural entrepreneurship
survey conducted by Estonian University of Life-Sciences in 2012. Correlation analysis
was chosen as the method for analysis. In the age-specific and gender structure of
population affected the assessments. Socioeconomical indicators as employees’ gross
income, demographical labor market pressure index and dependency index pointed out
problems in local infrastructure. External migration was lower in regions with higher
proportions of population below age 40 and higher in regions with higher proportions of
population 41 and over. Internal migration was higher in regions where the satisfaction
with life conditions was higher. Analyzed tendencies in development until 2015 revealed
increase in employees’ gross income, but also in dependency index. Further investigations
of longer period changes would be relevant.