Maaettevõtluse uuringus elukeskkonnale antud hinnangute seosed rahvastikumuutustega

Abstract

Rahvastiku vähenemine, tööealiste väike osakaal ja madalad sissetulekud on Eesti maapiirkondadele iseloomulik probleem. Elukeskkond on maale tagasitulemisel ja ka maale elama jäämisel üks kõige olulisematest põhjustest. Uurimustöö eesmärk on analüüsida kuivõrd kohalike omavalitsuste elukeskkonnale antud hinnangud on seotud erinevate rahvastikumuutuste näitajatega. Uuringus kasutatakse sekundaarandmeid - Statistikaameti andmeid sotsiaalmajanduslike näitajate, rahvastiku struktuuri ja rände kohta, ning EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi poolt 2012.a. lõpus läbi viidud maaettevõtluse uuringu andmetest elukeskkonna olukorrale antud hinnanguid. Uurimismeetodina kasutatakse korrelatsioonanalüüsi ning andmete analüüsimiseks Ms Exceli ning SPSS andmetöötluse tarkvara. Korrelatsioonikordajad näitasid, et elukeskkonnale antud hinnangute ja rahvastiku kohaliku vanuselise ja soolise struktuuri vahel on olemas erinevaid seoseid, mis võiksid regionaalse infrastruktuuri planeerimisel olla vajalikud teada. Sotsiaalmajanduslike näitajate nagu brutotulu, ülalpeetavate määra ja demograafilise tööturusurveindeksite seosed elukeskkonna hinnangutega tõid välja kohaliku infrastruktuuri probleemkohad. Välisrände saldo puhul ilmnesid otsesed seosed rahvastiku vanuselise struktuuriga ning siserände puhul erinevate elukeskkonnateguritega. Valitud näitajate edasiste arengute võrdlemisel elukeskkonna hinnangutega kujuneb kasutuskõlblik infobaas regionaalse arengu planeerimisel.

Depopulation, decreasing share of labor force and low incomes are traits distinctive to regions located farther away from bigger centers. The satisfaction with living environment could be a factor motivating people to stay in rural areas despite of possible issues with quality of life. The purpose of present research was to investigate how the assessments on living environment are connected with the demographic and socioeconomic indicators characterizing local municipalities. The analysis conducted is based on secondary data from Estonian statistical office and from rural entrepreneurship survey conducted by Estonian University of Life-Sciences in 2012. Correlation analysis was chosen as the method for analysis. In the age-specific and gender structure of population affected the assessments. Socioeconomical indicators as employees’ gross income, demographical labor market pressure index and dependency index pointed out problems in local infrastructure. External migration was lower in regions with higher proportions of population below age 40 and higher in regions with higher proportions of population 41 and over. Internal migration was higher in regions where the satisfaction with life conditions was higher. Analyzed tendencies in development until 2015 revealed increase in employees’ gross income, but also in dependency index. Further investigations of longer period changes would be relevant.