Show simple item record

dc.contributor.advisorSepp, Kalev
dc.contributor.advisorHiiemäe, Olavi
dc.contributor.authorKivikangur, Raido
dc.date.accessioned2016-05-25T08:12:20Z
dc.date.available2016-05-25T08:12:20Z
dc.date.issued2016
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/2755
dc.description.abstractMüra käsitlemine on üha suureneva rahvastikuga elukeskkonnas oluline, et võimaldada inimestele igapäevakeskkonnas tervist mitte kahjustavaid elutingimusi. Elanikkonnaga paratamatult võrdeliselt kasvav kaasnev transpordisektori arenemine toob endaga kaasa inimeste ja müra konfliktkohtade suurenemise. Võimaldamaks transpordisektori arengut ja samaaegselt inimestele kvaliteetset elukeskkonda tuleb häiringuga arvestada juba kavandatava tegevuse planeerimise faasis. Töö peamiseks eesmärgiks oli analüüsida Eesti detailplaneeringute ja keskkonnamõju hindamiste raames transpordimüra häiringu käsitlemist. Töös tulemuseks sooviti saada ülevaade transpordimüra käsitlemisest ning selle ühetaolisusest või mitmekülgsusest. Müra käsitlemise ühetaolisus on oluline, et teema käsitlus toimuks erinevates olukordades, erinevatel ajahetkedel ning mitmete koostajate poolt ühistel põhimõtetel ning annaks sarnaseid tulemusi. Ühtse lähenemisega on häiringuga võimalik tegeleda süsteemsemalt ning luua ühtsetel metoodikalistel alustel põhinev kvaliteetsem elukeskkond. Transpordimüra käsitlemist Eesti detailplaneeringutes ja keskkonnamõjude hindamises lõputöö autorile teadaolevalt varasemates uuringutes antud kujul käsitletud ei ole. Töös võrreldi omavahel Eesti Vabariigis viimase 10 aasta jooksul teostatud ja läbi viidud erinevate firmade poolt koostatud müra modelleerimise aruandeid. Analüüsiti projektides käsitletud transpordimüra protseduurilist lähenemist ning vaadeldi nendes häiringu käsitlemist. Omavahel kõrvutati 7 projekti müra analüüsides kasutatud lähenemised, seatud eesmärke ning välja töötatud tulemused (k.a müra leevendusmeetmed) ja soovitusi. Lisaks käsitleti magistritöös müra õiguslikku raamistikku Eestis ja vaadeldi riiklikku lähenemist teiste riikide müra normatiividega. Projektide lõikes omavahel võrreldud parameetrite alusel on võimalik väita, et transpordimüra käsitlemine Eesti detailplaneeringutes ja keskkonnamõju hindamistes on suhteliselt ühtlane ning selgeid erisusi käsitletud projektides ei täheldatud. Häiringu käsitlemine oli väikeste erisustega ühetaoline, kuigi lõputöö autori arvates leidus ka aspekte, millel võib olla potentsiaali parendamiseks. Üheks selliseks erisuseks oli prognoosandmete ebaselgus kasutatud stsenaariumite valikul. Leevendusmeetmete välja töötamisel oli arvestatavate alternatiivlahenduste ning erinevate valdkondade kaasamine lahenduse väljakujunemisel selgelt mastaapsemate projektide kasuks. Eesti müra väärtuseid määratlev seadusandlus on sarnase ülesehitusega nagu vaadeldud riikides. Üheks erisuseks võib lugeda detailsema liigenduse puudumist teede ja raudteede korral. Antud uurimistöö juhib tähelepanu transpordimüra teematika ühetaolisuse käsitlemise olulisusele. Müra käsitlemise ühetaolisusega ja ühtsete lähenemispõhimõtetega on mõistlik tegeleda konstantselt ning innovatiivselt, kasutades sõltumata projekti mastaabist projektide müra häiringuga tegelemisel parimaid olemasolevaid teaduslikke lähenemisi ja leevendusmeetmeid. Edasiste uuringute kontekstis on võimalik täiendavalt käsitleda kasutatud müra modelleerimise tulemusi ning kõrvutades need reaalsete kaasnenud olukordadega (eeldab käsitletud projektide analüüsi koos teostatate müra mõõtmistega). Selliselt oleks lõputöö autori hinnangul võimalik võrrelda müra modelleerimise vastavust reaalsele tekkinud situatsioonile ja valitsevatele oludele.en_US
dc.description.abstractThe relative importance of noise modeling has been increasing due the fact that worlds humanity has increased rapidly. To afford an environment what would be able to enable good conditions for habitation and would not be be prejudicial for health, it is important to take into consider the possible impacts before the actual action has been realized. To provide a auspicious living environment to humans and to allow transportation and the improvement of necessary infrastructure it is necessary to deal with the noise disturbance problem already in the planning base. The main purpose of the masters thesis was to analyses different noise modeling reports in detailed plans and environmental impact assessments what has been done in the soil of Republic of Estonia. The put up goal and the destination was to be able to give a better review about the noise modeling in Estonia and how multifaceted or not the noise modeling process is in Estonia. It is substantial that the noise modeling in different projects and situations would be dialed with the same basic principles. With the common approach (methodology, same basic principles, etc) it is potential to deal with the noise problem in different levels (national, local) and to provide a better environmental conditions. Confessedly for the author the transportation noise in Estonian detailed planning and environmental impact assessments have not been looked at from that point of sight in earlier researches. At the current work 7 different noise modeling reports, what has been done by different authors in the republic of Estonia in the past 10 years were analysed. The analysis looked at the approach of the noise modeling procedure (purposes, put up goals, results etc), elaboration of the mitigation measures (different factors taken into consideration, given measures) and the legal frame of the noise modeling (including the noise limits and their treatment in four other countries). As a result of comparision it can be said that the transport noise treatment in estonian detailed planning and environmental impact assesments is quite uniform and considerable distinctness were not identyfied. The noise treatment was quite balanced with some irregularities in which could have possibility for improvement in the opinion of the author of current thesis. One of these aspects is usage of the prognosis data and its obscurity. In case of mitigation measures projects with larger scale were in favor: more elaborated handling were used for working out the mitigation measures and their technical solutions. Estonian noise regulations (limit values in dB) were with the same basic principles and constitution as the countries handled. One of the distinctness what was identified was that in Estonian noise regulation, there where no distinctness for different or separate noise modeling values (dB) for road traffic and railway traffic. In case of further research of the current topic it would be possible to analyse the results of noise modeling in different projects. The goal could be to analyse noise modeling results by comparing them with the actual measured results when the upcoming project has already been realized. In that case it would be possible to evaluate and compare the values received by noise modeling and the real existing situations.
dc.subjectliiklusmüraEST
dc.subjectdetailplaneeringudEST
dc.subjectkeskkonnamõjudEST
dc.subjectmüraEST
dc.subjectmodelleerimine (teadus)EST
dc.subjectEestiEST
dc.subjectmagistritöödEST
dc.titleTranspordimüra häiringu käsitlemine detailplaneeringutes ja keskkonnamõjude hindamistes Eestisen_US
dc.title.alternativeTransport noise disturbance in detailed plans and environmental assessments in Estoniaen_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2016-05-31


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.