Show simple item record

dc.contributor.advisorOmel, R.
dc.contributor.authorTsirk, Merle
dc.date.accessioned2012-05-28T13:35:41Z
dc.date.available2012-05-28T13:35:41Z
dc.date.issued2012
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/273
dc.description.abstractKäesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida Võrumaa põllumajandustootjate tootlikkuse taset perioodil 2006-2010 FADN andmebaasi põhjal. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati neli uurimisülesannet, mis leidsid töö käigus lahenduse. Magistritöö empiirilises osas teostati tootlikkuse analüüs FADN andmete põhjal Võrumaa põllumajandusettevõtete tootlikkuse hindamiseks. Uuritavateks tootmistüüpideks valiti Eestis enamlevinud tootmistüübid: taimekasvatus, piimatootmine ja segatootmine. Ettevõtted jaotati tootmisüksuse suuruse järgi väikesteks (SKT väärtusega 2 000-100 000 eurot) ja suurteks (SKT väärtusega 100 000 -3 000 000 eurot). Tootlikkuse analüüsiks valitud sisendite ja väljundite põhjal leiti järgnevad tootlikkuse näitajad perioodil 2006-2010: maa tootlikkus, töötootlikkus, töökulu tootlikkus, kapitalitootlikkus, materjalitootlikkus, energiatootlikkus, tegurirühma tootlikkus. Võrumaa põllumajandusettevõtete tootlikkuse hindamiseks võrreldi tootlikkuse taset Eesti keskmiste tootlikkustega, võrreldi tootlikkuse näitajaid tootmistüüpide ja tootmisüksuse suuruse lõikes. Lisaks tehti regressioonanalüüs selgitamaks, kuidas mõjutab erinevate osatootlikkuste muutumine tegurirühma tootlikkust. Võrumaa põllumajandusettevõtted on pigem väikese või keskmise suurusega. Ühelt poolt on põllumajandusettevõtete arv vähenenud Võrumaal ning teiselt poolt põllumajandusmaa hulk on suurenenud perioodil 2006-2010. Järelikult paljud nõrgemad Võrumaa põllumajandusettevõtted on lõpetanud oma tegevuse ning tugevad on laiendanud veelgi oma tegevust. Võrumaal on rohkem hakatud kasvatama põllukultuure samas kui loomakasvatus on pigem vähenenud. Põllukultuuridest kasvatatakse kõige rohkem teravilja ning loomadest sigu ja veiseid. Põllumajandusettevõtted on aktiivselt oma tegevust üritanud laiendada hoolitama raskustest maailmamajanduses uuritaval perioodil. Seda näitavad kasutatava põllumajandusmaa osatähtsuse, tööaja, kapitalikulu, energiakulu ja materjalikulu suurenemine uuritaval perioodil. Küll aga on enamusele uuritavatele sisenditele ja väljunditele ülemaailme majanduskriis negatiivset mõju avaldanud, mida on näha eriti 2009 andmete põhjal. Aasta 2010 on olnud taas pisut helgem põllumajandustootjatele. Võrumaa puhul võiks välja tuua selle, et selle piirkonna keskmised näitajad väikestes põllumajandusettevõtetes on suuremad ning suuremates väiksemad, kui Eestis keskmiselt. Maa kasutuse järgi võiks esile tuua taimekasvatusega tegelevate ettevõtete suurema osatähtsuse Võrumaal uuritavatest tootmistüüpidest. Kuid erikulud on valdavalt suuremad piimatootmise tootmistüübis. Võrumaa põllumajandustootjate tootlikkus võrreldes Eesti keskmisega on kokkuvõttes järgmine: • Võrumaa väiketootjad on tootlikumad ühe hektari kohta kui suurtootjad. Tootmistüüpide lõikes on aga segatootmine ja piimatootmine tootlikum ning taimekasvatus vähem tootlikum kui Eestis keskmiselt hektari kohta . Ka lehmapiima toodang ühe lehma kohta on Võrumaal kõrgem, kui Eestis keskmiselt. • Võrumaa suuremates põllumajandusettevõtetes on töö tootlikkus sarnane või väiksem ja väiksemates suurem kui Eestis keskmiselt. Piimatootmises ja segatootmises on töö tootlikkus kõrgem ja taimekasvatuses üsna sarnane Eesti keskmisega. • Töökulude tootlikkus on Võrumaal väiksem kui Eestis nii tootmisüksuse suuruse kui ka tootmistüübi lõikes. • Kapitalitootlikkuse näitajad Võrumaal jäävad madalamaks Eesti keskmistest näitajatest nii tootmisüksuse suuruse kui tootmistüübi lõikes. • Materjalitootlikkus Võrumaal on parem kui Eestis keskmiselt nii tootmisüksuse suuruse kui tootmistüübi lõikes. • Võrumaa väikestel tootmisüksustel on suurem ning suurtel väiksem energiatootlikkus võrreldes Eesti keskmisega. Tootmistüüpide lõikes on ainult segatootmise energiatootlikkus kõrgem Eesti keskmisest. Piimatootmise ja segatootmise energiatootlikkus jääb madalamale Eesti keskmisest. • Tegurirühma tootlikkuse suhtarv on parem Võrumaa väiketootjatel ja tootmistüübi järgi piimatootmises ja segatootmises kui Eestis keskmiselt. Tootlikkuse analüüsi olulisemad järeldused: • Võrumaa väikesed põllumajandustootjad teenivad rohkem ja suured vähem müügitulu ühe hektari kohta kui Eestis keskmiselt. • Võrumaal läheb paremini piimatootmises ja segatootmises kui Eestis keskmiselt vaadelduna müügitulu teenimisest hektari kohta. • Võrumaa piimatootjad on saanud piima kilogrammi eest suuremat hinda kui Eestis keskmiselt. Põhjuseks võib ühelt poolt olla see, et Võrumaa piim kuulub kõrgemasse kvaliteedi klassi, mille eest makstakse paremat hinda ning teiselt poolt asub piima kokkuostja lähedal, mistõttu jäävad ära suured transpordikulud. • Võrumaa suuremad põllumajandustootjad on tööintensiivsemad ja väiksed vähem tööintensiivsed kui Eesti keskmiselt. • Taimekasvatuses kulub Võrumaal rohkem tööjõudu ühe euro müügitulu teenimiseks kui Eestis keskmiselt ehk siis võib eeldada, et Võrumaal on taimekasvatuse tootmistüüp vähem kapitaliseeritud võrreldes Eesti keskmisega. Piimatootmises ja segatootmises seevastu kulub Võrumaal vähem tööjõudu müügitulu teenimiseks kui Eestis keskmiselt samades tootmistüüpides ning seega on ka kapitaliseeritus pisut suurem. • Kuna põllumajandusettevõtete väiketootjad kasutavad oluliselt suuremas koguses tööjõudu lõpptoodangu valmistamiseks võrreldes suurtootjatega siis tööjõu hinna tõus mõjutab väiketootjaid rohkem kui suuri, sest kasutatakse tööjõumahukamaid tehnoloogiaid. • Piimatootmises ja segatootmises kasutatakse rohkem tööjõudu kui taimekasvatuses seda nii Võrumaal kui Eestis keskmiselt. • Võrumaa põllumajandusettevõtted on töökulu mahukamad ühe euro müügitulu teenimisel kui Eesti põllumajandustootjad. Siin võib üheltpoolt eeldada, et Võrumaal põllumajandusettevõtted maksavad töötajatele mõnevõrra suuremat töötasu võrreldes Eesti keskmisega ning teiselt poolt on alternatiivkulu suurem ehk siis Võrumaal on tasustamata tööjõu osatähtsus ühe euro müügitulu teenimisel suurem kui Eestis keskmiselt. • Võrumaal väiketootjad kasutavad suurtootjatest rohkem tööjõumahukamaid tehnoloogiad ning tootmistüüpide lõikes on piimatootmine ja segatootmine tööjõumahukamad võrreldes taimekasvatusega ning seal kasutatakse rohkem peretööjõudu ehk alternatiivkulu on suurem. • Võrumaa põllumajandusettevõtete kapitalikulu on suurem ühe euro müügitulu teenimisel võrreldes Eesti keskmisega, seega on kulutatud rohkem masinate, seadmete ja ehitiste investeeringuteks ning korrashoiuks. Eelnev on toimunud Võrumaal rohkem toetuste arvelt ning seega intressi- ja laenukoormusest tulenevad riskid pisut väiksemad. Lisaks võib eeldada, et kapitalikulu pole suurenenud niivõrd uute masinate, seadmete ja ehitiste arvelt kuivõrd vanade tehnoloogiate korrashoiuarvelt, kuna pole näha tööjõu tootlikkuse olulist suurenemist uuritaval perioodil. • Põllumajandustootjad on tegelenud järjest aktiivsemalt erinevate investeeringutega hoolimata raskustest maailmamajanduses, kuid investeeringud pole tehtud piisavalt efektiivselt müügitulu teenimiseks, kuna kapitalikuluga samas proportsioonis pole tõusnud müügitulu. • Võrumaal toodavad ühe euro eest tehtud kulutused materjalile rohkem müügitulu kui Eestis keskmiselt, mille põhjuseks võib pidada seda, et Võrumaal kasutatakse rohkem omatoodud materjale tootmises, mis on kahtlemata odavam, kui ostetud materjal. • Piima- ja segatootmises on tootmiseks kasutatava materjali roll suurem ja ka ehk mõnevõrra kallim kui taimekasvatuses. • Üldiselt kulub Võrumaal rohkem energiat ühe euro müügitulu teenimiseks kui Eestis keskmiselt, mille peamisteks põhjusteks peab autor Võrumaa kuppelmaastikke ning kaugust Tallinnast, mistõttu kulubki Võrumaa põllumajandustootjatel keskmisest rohkem kütust. Lisaks võib põhjus peituda selles, et Võrumaal on suurema energiamahukusega tootmistehnoloogia võrreldes Eesti keskmisega. Regressioonanalüüsi põhjal ilmnes, et tegurirühma tootlikkuse suurenemisele enim mõju avaldanud osatootlikkused uuritaval perioodil on materjalitootlikkus ja kapitalitootlikkus. Samas maa tootlikkuse suurenemine on hoopis toonud kaasa mõningase tegurirühma tootlikkuse languse uuritaval perioodil. Suurimad erinevused Võru ja kogu Eesti osatootlikkuste mõjus tegurirühma tootlikkusele on esmalt energiatootlikkuse üheprotsendilisel tõusmisel, mis Võrumaa puhul suurendab tegurirühma tootlikkust 0,063 protsendi võrra rohkem kui kogu Eestis ning teisalt töö tootlikkuse üheprotsendiline suurenemine, mis Võrumaal hoopis suurendab tegurirühma tootlikkust 0,04 protsendi võrra vähem kui kogu Eestis. Järelikult Võrumaal energiatootlikkuse suurenemine põllumajandusettevõtetes mõjutab suuremal määral tegurirühma tootlikkust kui kogu Eestis tervikuna ning töö tootlikkuse suurenemine mõjutab vähemal määral tegurirühma tootlikkust kui kogu Eestis tervikuna. Leitud tootlikkuse näitajate põhjal leiab autor, et Võrumaa tootlikkus on üsna hea võrreldes Eesti keskmistega, seda eriti väiketootjate seas ning piimatootmises ja segatootmises. Otsus põhineb just materjalitootlikkuse põhjal, mis on Võrumaal parem kui Eestis keskmiselt, sest materjalikulu moodustab üle poole kogukuludest. Samuti näitavad tegurirühma tootlikkuse näitajad Võrumaa üsna head tootlikkust tervikuna võrreldes Eesti keskmisega, seda samuti eriti just väiketootjate seas ja piima- ja segatootmises. Küll aga tuli välja, et kogu analüüsi all oleval perioodil on tegurirühma tootlikkuse suhtarv olnud alla ühe, seega toodetud toodangu väärtus ei kata selle tootmiseks tehtavaid kulutusi. Kuna analüüsis pole arvesse võetud sissetulekuna toetusi (arvestatud on ainult investeeringutoetusi kapitalikulu all), mis Võrumaal moodustab ligi 50% põllumajandustootjate sissetulekust ning Eestis ligi 30% uuritaval perioodil, võib järeldada, et vaid suuresti tänu toetustele on põllumehed hakkama saanud. Ettepanekud Võrumaa põllumajandusettevõtete tootlikkuse tõstmiseks oleks järgmised: • pöörata rohkem tähelepanu energiakulude kokkuhoidmise võimalustele ning põhjalikumalt planeerida tegevust; • vahetada välja vananenud tehnoloogia; • mitmekesistada tootmist; • tegeleda rohkem tootlikkuse mõõtmise, hindamise ja analüüsimisega, prognoosimise ja planeerimisega. Tootlikkuse mõõtmine, hindamine ja analüüs on oluline seetõttu, et see annab tootjatele võimaluse teha analüüsi tulemuste põhjal edasisi otsuseid sisendite ja väljundite optimaalsemaks kasutamiseks ja seeläbi tagada ettevõtte jätkusuutlik areng. Magistritööd on võimalik edasi arendada, otsides saadud tulemustele rohkem põhjendusi ning leida rohkem erinevate näitajate vahelisi seoseid.en_US
dc.description.abstractCurrent master thesis is compiled in Estonian and contains 94 pages. 29 tables, 31 graphs, 3 extra and 64 sources have been used. On the level of state as well as in a company productivity is the main factor in economic growth and competitiveness. Therefore increasing productivity is becoming more actual. The situation in Estonian economy is where labor expenses and resources are increasing faster than the profit whereas it is necessary to identify company’s hindering factors and determine measures for improvement. The aim of the thesis was to analyze the productivity of Võru county’s agricultural productivity from 2006 to 2010 on the basis of FADN database. The county of Võru was selected for the study as it is a border county and is characterized with agricultural relative importance in employment and additional values. The assessment for productivity analysis of Võru county was realized on the basis of FAFN database. Mostly spread Estonian lines of production were selected for the study: horticulture, dairy production and mixed production. Companies were divided small and big by the production unit. The following indicators were identified by inputs and outputs chosen for the analysis of productivity from 2006 to 2010: productivity of the soil, labor, costs of labor, equity, materials, energy, factor group. To assess the productivity of Võru county’s agricultural companies, a comparison was introduced with the average levels of Estonian productivity, also the indicators of productivity for productivity units and types were compared. Significant conclusions of productivity analysis: • Small business in Võru county realize more profit than big businesses per one hectare as the average of Estonia. Dairy and mixed production are doing better than Estonian average in profit per hectare. • Big businesses in Võru county are more labor intensive and small business less labor intensive than the Estonian average. Horticulture takes up more and dairy and mixed production take up less labor than the Estonian average. • Võru county’s agricultural companies are more substantial for realizing one euro in labor expenditure than Estonian average which largely is from the account of alternative expenditures meaning the relative importants of unpaid labor realizing one euro is higher than the Estonian average. • The cost of equity in Võru county’s agricultural companies is higher in realizing one euro, hence more expenditure goes on machinery, equipment and in investing and maintenance of buildings. The cost of maintaining machinery, equipment and buildings form a larger part in cost of equity. • In the county of Võru expenses made on one euro produce more profit than Estonian average which main reason can be that self-produced materials are used in production. • In the county of Võru more energy is used for realizing one euro profit than Estonian average which main reasons can be hilly landscape and distance from Tallinn. • On the example of productivity of factor group in the county of Võru it appeared that the productivity is higher amongst small businesses and by lines of production in dairy and mixed production than Estonian average. The author concludes that the productivity is rather good compared to the Estonian averages on the basis of productivity factors. Propositions for increasing the county of Võru agricultural productivity: • consider economizing energy costs and plan business thoroughly; • replace obsolete technology; • variegate productivity; • oversee more of measuring, assessing, analyzing, prognosticating and planning the productivity.
dc.subjecttootlusen_US
dc.subjectpõllumajandusettevõtteden_US
dc.subjectVõrumaaen_US
dc.subjectpõllumajandusen_US
dc.subjectmagistritöödest
dc.titleVõrumaa põllumajandusettevõtete tootlikkuse hindamineen_US
dc.title.alternativeProductivity analysis of agricultural enterprises in Võrumaa Countyen_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2012-05-31


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.