Põllumajandustootmise spetsialiseerumise ja mitmekesistamise mõju finantstulemustele
Kokkuvõte
Spetsialiseerumine ja mitmekesistamine on olulised tootmist puudutavad
otsused, kuid teadmised nende mõjude kohta majandustulemustele on piiratud.
Eesti tingimustes ei ole varasemalt spetsialiseerumise ja mitmekesistamise
temaatikat põllumajanduse kontekstis käsitletud. Magistritöö eesmärk oli välja
selgitada spetsialiseerumise ja mitmekesistamise ning tootmise rentaabluse ja
riski ulatuse vahelised seosed.
Analüüsiks vajalikud algandmed pärinevad FADN andmebaasist.
Uurimisperiood hõlmab aastaid 2006-2014. Peamise analüüsimeetodina on
kasutatud regressioonanalüüsi. Regressioonimudelid on koostatud nii üldisel
tasemel kui ka spetsiifiliste tootmissuundade lõikes. Spetsialiseerumise ulatus
on määratletud lähtuvalt vastavate tootmissuundade osakaalust kogutulus.
Spetsialiseerumise (Herfindahli) indeks oli statistiliselt olulises, ent negatiivses
seoses varade rentaablusega. Sellest järeldus, et üldiselt pole uuritaval perioodil
ainult ühe tootmissuuna eelisarendamine andnud majanduslikult soodsat efekti.
Samuti oli spetsialiseerumine varade rentaabluse standardhälvet ehk riski
suurendav. Konkreetsetest tootmissuundadest on spetsialiseerumine
kasumlikkust suurendanud vaid teraviljade ja tehniliste kultuuride viljelemisel
ning linnukasvatuses. Samas on teravilja- või tehniliste kultuuride müügi
osatähtsuse suurenemisega kaasnenud ka oluliselt suurem rentaabluse
varieerumine. Põhilistes loomakasvatuse harudes – piimakarja- ja seakasvatuses
– ei ole tugev spetsialiseerumine tasuvuse seisukohast tulemuslik olnud
võrreldes sellega, kui nende kõrval eksisteerib ka kaubaline teraviljakasvatus.
Spetsialiseerunud seakasvatuse tasuvus on lisaks olnud väga muutlik.
Mitmekesistamine kätkeb endas märkimisväärseid eeliseid. Mitmekesistamise
(entroopia) indeks oli statistiliselt oluliselt ja positiivselt seotud varade
rentaablusega. Seega on tootmise mitmekesistamine üldjuhul osutunud
kasumlikumaks kui spetsialiseerunud tootmine. Kinnitust leidis ka
mitmekesistamise riske alandav iseloom – indeksi väärtus oli pöördvõrdeliselt
seotud rentaabluse standardhälbega. Kasumlikkust on aidanud parendada
piimaveise- või seakasvatuse mitmekesistamine teraviljakasvatuse suunal.
Nende suundade ühendamine on soodsat mõju omanud ka riskile, vähendades
rentaabluse standardhälvet. Tasuvust on suurendanud ka tehniliste kultuuride
(peamiselt rapsi-rüpsi) ja teraviljade ühine viljelemine. See kombinatsioon ei
ole samas riskide juhtimise aspektist tõhus olnud.
Magistritöö tulemused kinnitavad eelkõige mitmekesise tootmise kasulikkust
ning eeliseid võrreldes spetsialiseerumisega. Tootmissuundades, kus
spetsialiseerunud tootmine on valdav, on vajalik tootjate tugevam koondumine
ning suurema lisandväärtuse loomine riskide maandamiseks. Specialization and diversification are important production decisions in
agriculture, yet there is very limited knowledge about their effects on financial
results. Previously no research on the topic has been conducted in Estonia. The
purpose of the master’s thesis was to investigate the relationship between
specialization and diversification, and farm profitability and risk exposure.
Raw data was obtained from the FADN database. Data spanning from the year
2006 to 2014 was used for the analysis. Regression analysis was the main
analytical method used in the study. Regression models were constructed at the
general level, as well as regarding specific types of farming. The extent to
which a farm has specialized was determined as a proportion of total revenue.
The specialization (Herfindahl) index was statistically significant, but
negatively related to return on assets (ROA). It was thus concluded that in
general being involved in only one type of farming has not been economically
favorable. Specialization was also found to increase the standard deviation of
ROA, that is, risk. The results of the regressions performed for specific farming
types showed specialized production to increase returns only in the case of
cereals and industrial crops, and poultry. However, specializing in the
cultivation of cereals or industrial crops is also associated with larger variability
of ROA. Farmers specializing in the principal livestock production types, dairy
or pig farming, have not been rewarded with higher profitability compared to
those who have also engaged in commercial cereal production. Furthermore,
profitability of specialized pig farming has been very uncertain.
Diversification was proven to hold substantial benefits. The diversification
(entropy) index had a statistically significant and positive influence on ROA.
Thus diversified production has generally been more profitable than
specialization. The risk-reducing effects of diversification were also confirmed
with the index being inversely related to the standard deviation of ROA.
Profitability has increased by diversifying dairy or pig enterprises towards
cereal production. In addition, the joint production of these outputs has been
beneficial due to the lower standard deviation of return. While the joint
production of industrial crops (mainly canola) and cereals has been highly
profitable, it has not been an efficient diversification strategy in terms of
managing risk.
The results of this master’s thesis support diversification, as opposed to
specialization, as the optimal production strategy. In those types of farming,
where specialized production is prevalent, stronger cooperation between
producers will have to take place to create value-added products and thus
reduce exposure to market variability.