Põllumajandustootmise spetsialiseerumise ja mitmekesistamise mõju finantstulemustele

Abstract

Spetsialiseerumine ja mitmekesistamine on olulised tootmist puudutavad otsused, kuid teadmised nende mõjude kohta majandustulemustele on piiratud. Eesti tingimustes ei ole varasemalt spetsialiseerumise ja mitmekesistamise temaatikat põllumajanduse kontekstis käsitletud. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada spetsialiseerumise ja mitmekesistamise ning tootmise rentaabluse ja riski ulatuse vahelised seosed. Analüüsiks vajalikud algandmed pärinevad FADN andmebaasist. Uurimisperiood hõlmab aastaid 2006-2014. Peamise analüüsimeetodina on kasutatud regressioonanalüüsi. Regressioonimudelid on koostatud nii üldisel tasemel kui ka spetsiifiliste tootmissuundade lõikes. Spetsialiseerumise ulatus on määratletud lähtuvalt vastavate tootmissuundade osakaalust kogutulus. Spetsialiseerumise (Herfindahli) indeks oli statistiliselt olulises, ent negatiivses seoses varade rentaablusega. Sellest järeldus, et üldiselt pole uuritaval perioodil ainult ühe tootmissuuna eelisarendamine andnud majanduslikult soodsat efekti. Samuti oli spetsialiseerumine varade rentaabluse standardhälvet ehk riski suurendav. Konkreetsetest tootmissuundadest on spetsialiseerumine kasumlikkust suurendanud vaid teraviljade ja tehniliste kultuuride viljelemisel ning linnukasvatuses. Samas on teravilja- või tehniliste kultuuride müügi osatähtsuse suurenemisega kaasnenud ka oluliselt suurem rentaabluse varieerumine. Põhilistes loomakasvatuse harudes – piimakarja- ja seakasvatuses – ei ole tugev spetsialiseerumine tasuvuse seisukohast tulemuslik olnud võrreldes sellega, kui nende kõrval eksisteerib ka kaubaline teraviljakasvatus. Spetsialiseerunud seakasvatuse tasuvus on lisaks olnud väga muutlik. Mitmekesistamine kätkeb endas märkimisväärseid eeliseid. Mitmekesistamise (entroopia) indeks oli statistiliselt oluliselt ja positiivselt seotud varade rentaablusega. Seega on tootmise mitmekesistamine üldjuhul osutunud kasumlikumaks kui spetsialiseerunud tootmine. Kinnitust leidis ka mitmekesistamise riske alandav iseloom – indeksi väärtus oli pöördvõrdeliselt seotud rentaabluse standardhälbega. Kasumlikkust on aidanud parendada piimaveise- või seakasvatuse mitmekesistamine teraviljakasvatuse suunal. Nende suundade ühendamine on soodsat mõju omanud ka riskile, vähendades rentaabluse standardhälvet. Tasuvust on suurendanud ka tehniliste kultuuride (peamiselt rapsi-rüpsi) ja teraviljade ühine viljelemine. See kombinatsioon ei ole samas riskide juhtimise aspektist tõhus olnud. Magistritöö tulemused kinnitavad eelkõige mitmekesise tootmise kasulikkust ning eeliseid võrreldes spetsialiseerumisega. Tootmissuundades, kus spetsialiseerunud tootmine on valdav, on vajalik tootjate tugevam koondumine ning suurema lisandväärtuse loomine riskide maandamiseks.

Specialization and diversification are important production decisions in agriculture, yet there is very limited knowledge about their effects on financial results. Previously no research on the topic has been conducted in Estonia. The purpose of the master’s thesis was to investigate the relationship between specialization and diversification, and farm profitability and risk exposure. Raw data was obtained from the FADN database. Data spanning from the year 2006 to 2014 was used for the analysis. Regression analysis was the main analytical method used in the study. Regression models were constructed at the general level, as well as regarding specific types of farming. The extent to which a farm has specialized was determined as a proportion of total revenue. The specialization (Herfindahl) index was statistically significant, but negatively related to return on assets (ROA). It was thus concluded that in general being involved in only one type of farming has not been economically favorable. Specialization was also found to increase the standard deviation of ROA, that is, risk. The results of the regressions performed for specific farming types showed specialized production to increase returns only in the case of cereals and industrial crops, and poultry. However, specializing in the cultivation of cereals or industrial crops is also associated with larger variability of ROA. Farmers specializing in the principal livestock production types, dairy or pig farming, have not been rewarded with higher profitability compared to those who have also engaged in commercial cereal production. Furthermore, profitability of specialized pig farming has been very uncertain. Diversification was proven to hold substantial benefits. The diversification (entropy) index had a statistically significant and positive influence on ROA. Thus diversified production has generally been more profitable than specialization. The risk-reducing effects of diversification were also confirmed with the index being inversely related to the standard deviation of ROA. Profitability has increased by diversifying dairy or pig enterprises towards cereal production. In addition, the joint production of these outputs has been beneficial due to the lower standard deviation of return. While the joint production of industrial crops (mainly canola) and cereals has been highly profitable, it has not been an efficient diversification strategy in terms of managing risk. The results of this master’s thesis support diversification, as opposed to specialization, as the optimal production strategy. In those types of farming, where specialized production is prevalent, stronger cooperation between producers will have to take place to create value-added products and thus reduce exposure to market variability.