Show simple item record

dc.contributor.advisorMorozov, Gunnar
dc.contributor.advisorBecker, Hardo
dc.contributor.authorSepaste, Agnes
dc.date.accessioned2016-05-20T09:57:15Z
dc.date.available2016-05-20T09:57:15Z
dc.date.issued2016
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/2634
dc.description.abstractMärkimisväärne osa süsinikuvarudest on seotud metsaökosüsteemides ning süsiniku sidumine metsade puitsesse biomassi ja metsamulda on põhiline kliimamuutuste vähendaja. Antud bakalaureusetöö keskendub ühe vähem uuritud metsa süsinikuvoo – metsa varisevoo uurimisele erinevates metsaökosüsteemides. Käesolev bakalaureusetöö põhineb 5 arukase (Betula pendula), 5 sookase (Betula pubescens) ja 6 halli lepa (Alnus incana) puistu maapealse metsavarise voo vaatlusandmetel aastatel 2009–2015. Uuritavad puistud asuvad Lõuna-Eestis: Põlva, Tartu ja Valga maakonnas. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida arukase, sookase ja halli lepa puistute variseproduktsiooni ja sesoonset dünaamikat. Lisaks uurida võimalikke seoseid puistu maapealse variseproduktsiooni ja puistu vanuse ning ilmastikutingimuste vahel. Uurimuses ilmnes, et puistu variseproduktsioon ja koostis varieeruvad suuresti erineva vanuse ja peapuuliigiga puistutes. Aastane varise hulk 14- kuni 65-aastastes arukaasikutes jäi vahemikku 2,33–3,61 t ha-1 , 15- kuni 70-aastastes sookaasikutes 3,03–4,17 t ha-1 ja 8- kuni 40-aastastes hall-lepikutes 1,77–5,35 t ha-1 . Varise hulk oli suurim keskealistes puistutes, kus võrastik oli liitunud ja juurdekasv maksimaalne. Varise sesoonses dünaamikas eristus selgelt sügisene maksimum, mis on omane lehtpuudele, arvestades, et suurema enamuse varisest moodustavad lehed. Täiendavate vaatlusandmete lisandumisel on oodata loodud varisevoo mudelite statistilise usaldusväärsuse paranemist, aidates paremini mõista Eesti metsade süsinikubilanssi.est
dc.description.abstractA significant portion of carbon stocks are located in forest ecosystems. Carbon fluxes accumulated in woody biomass and forest soils are mitigating climate change. Present study focuses on litterfall and its dynamics, which is one of the least researched carbon fluxes in forests. The study is based on litterfall observations in 5 silver birch (Betula pendula), 5 downy birch (Betula pubescens) and 6 gray alder (Alnus incana) stands. In addition to litterfall dynamics the changes in litter quantity in relation to stand age and weather conditions were studied. The results showed a connection between stand age and litter production as well as litter composition. Total amount of litter collected in a time period of one year was 2,33– 3,61 t ha-1 in silver birch stands between ages of 14–65; 3,03–4,17 t ha-1 in downy birch stands aged 15– 70 years and 1,77–5,35 t ha-1 in grey alder stands aged 8–40 years. The amount of litter was highest during the time of canopy closure where stand increment was the highest. There was a clear maximum in seasonal litterfall dynamics in autumn, when it is typical for deciduous tree species to drop a large ratio of leaf litter. The reliability of current modules regarding litter fluxes is expected to improve with additional observation information in the future and shall assist in better understanding forest carbon cycle in regards to climate change.eng
dc.subjectmetsakõduEST
dc.subjectlehtpuudEST
dc.subjectpuistudEST
dc.subjectmetsaökosüsteemidEST
dc.subjectsüsinikuringeEST
dc.subjectbakalaureusetöödEST
dc.titleVarisevood erinevates lehtpuupuistute metsaökosüsteemidesest
dc.title.alternativeLitter fluxes in different deciduous stands forest ecosystemseng
dc.typeBachelor Thesis
dc.date.defensed2016-06-01


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.