Sirvi 2. Magistritööd pealkirja järgi
348.-367. nimetus 466-st
-
Saasteosakeste ladestumine rohtsetele taimedele maanteede ääres
(Eesti Maaülikool, 2017)Uurimuse eesmärk oli selgitada välja tiheda liiklusega maanteede ääres kasvavate rohtsete taimede saasteosakeste immobliliseerimisvõime. Uurimuse raames loendati saasteosakeste arvu Võru ja Tartu linna suunduvate maantee ... -
Säästev areng ja ökoturism kui arengusuunad Eesti loodusturismi ettevõtetele
(2015)Globaalses turismitööstuses on viimase 50 aasta jooksul turistide arv järjepidevalt kasvanud. Erinevad arengukavad ja turismiorganisatsioonid prognoosivad lähitulevikuks kasvu jätkumist. Turismimajanduse fookus liigub ... -
Säästlikud sademevee süsteemid parklates
(Eesti Maaülikool, 2017)Sademeveega seonduvaid uuringuid ja põhjalikumaid töid on Eestis tehtud vähesel määral. Siiani ei ole keegi välja toonud täpsemaid andmeid selle kohta, kuidas on säästlikud sademeveesüsteemid tööle hakanud ja ennast ... -
Säga (Silurus glanis L.) loodusliku populatsiooni ja Eestisse imporditud kasvanduste karjade geneetiline iseloomustamine
(Eesti Maaülikool, 2018)Säga on Eestis haruldane liik, kuuludes II kaitsekategooriasse ning Eesti Punase Raamatu eriti ohustatud liikide nimistusse. Tema geneetiliste iseärasuste väljaselgitamine on väga oluline geneetilise mitmekesisuse ... -
Säilituskeskkonna mõju õunte 'Liivi kuldrenett' ja 'Talvenauding' säilivusele ja kvaliteedile
(2012)’Liivi kuldrenett’ ja ’Talvenauding’ on Eestis ühed populaarsemad ja armastatumad õunasordid. Mõlema sordi põhiprobleemiks on lühike säilivusaeg ja kiire kvaliteedilangus. Uurimuse eesmärgiks oli katsetada erinevate ... -
Seeneturismi potentsiaal ja kitsaskohad Eestis
(Eesti Maaülikool, 2018)Viimastel aastatel on mujal maailmas korilusturism ja eelkõige seeneturism väga populaarseks muutunud. Käesoleva töö idee kasvas välja seeneturismi pakkumise võimalikkusest Jaapani turistidele. Eestis puudub otsene ... -
Seitsme päevaliblikaliigi leviku muutused Eestis
(Eesti Maaülikool, 2017)Suur osa Euroopa liblikatest seisavad silmitsi kliimamuutusest ning elupaikade hävimisest tingitud ohtudega, sellepärast on oluline uurida ka liblikate leviku muutusi Eestis. Lõputöö eesmärgiks ongi uurida seitsme ... -
Seltsilistaimede mõju kapsakahjurite arvukusele ja nende parasiteerituse tasemele
(2016)Põllumajanduse intensiivistumine on toonud endaga bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põllumajandusmaastikes, mis omakorda on halvendanud ökosüsteemi teenuste, nagu bioloogiline kahjurikontroll, kättesaadavust. Arvukad ... -
Serdna & KO taimekasvatuse agromajanduslik analüüs
(2016)Ettevõtte kasumlikkuse tagamiseks ning efektiivseks toomiseks on äärmiselt tähtis kasutada olemas olevaid ning sisse ostetavaid ressursse võimalikult hästi. Antud uurimistöö eesmärgiks on analüüsida ettevõtte taimekasvatusliku ... -
Servaefekt pisiimetajate asurkondades metsa- ja põllumajandusmaa piiril
(2015)Servaefekt on nähtus, mille puhul kahe koosluse piirialal on suurenenud liikide arvukus. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada servaefekti olemasolu ja ulatus metsa- ja avamaastike vahel pisiimetajatele, kes on ... -
Sillamäe prügila metaanilagunduskatte uuring
(Eesti Maaülikool, 2018)Prügilates tekkiv prügilagaas on kahjulik keskkonnale. Prügilatest, mis on ühed suuremad inimtekkelise metaani allikad, paisatakse tuhaneid tonne kasvuhoonegaase atmosfääri. Metaan on süsihappegaasist kahjulikum ... -
Sinise kuslapuu (Lonicera caerulea L.) sortide viljade füüsikalised omadused ja biokeemiline koostis
(Eesti Maaülikool, 2018)Eestis on sinise kuslapuu (Lonicera caerulea L.) ja tema sortide kohta seni tehtud küllaltki vähe uurimistööd. Perspektiivika ning vastupidava taimena vääriks ta aga palju suuremat tähelepanu. Kuslapuu viljad sisaldavad ... -
Sissehingatavate osakeste päritolu selgitamine Tartus
(2015)Magistritöö annab ülevaate Tartu välisõhu peenosakeste päritolust, kasutades selleks 2014 aastal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Paul Scherreri Instituudiga (Šveits) koostööprojekti raames kogutud andmeid. Osakeste ... -
Soojalöögi ja eelidandamise mõju kartulisort ’Ants’ saagi kujunemisele aastatel 2012 ja 2013
(2015)Probleemiks kujunes, kas mugulate eeltöötlemisvõtetega on võimalik kartuli saaki suurendada ja kvaliteeti parandada. Kvaliteeti tuleks parandada, et olla tarbijale meelepärasem ja saaki, et kasum oleks suurim. Töö uurib ... -
Sordiomaduste ja võralõikuse mõju viinapuude (Vitis) saagi kvaliteedile
(2012)Magistritööl oli kaks eesmärki. Esimeses pooles uuriti kuidas mõjutab lõikusaeg- ja viis viinamarjade biokeemilist koostist, teises pooles uuriti sordiomaduste mõju viinamarjade biokeemilisele koostisele. Katse viidi ... -
Sõjahaudade kaitse ja hooldus Virumaal
(Eesti Maaülikool, 2017)Alates Eesti taasiseseisvumisest on hakatud korraldama sõjahaudade kaitset ja hooldust läbi kolme – riigi, kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori – tasandi. Läbi aegade on mõistetud sõjahaudade problemaatikat, kuid ... -
Söödava kuslapuu viljade kvaliteet ja taimede talvekahjustused sõltuvalt genotüübist
(Eesti Maaülikool, 2017)Eestis on söödava kuslapuu alaseid teaduslikke uurimistöid tehtud vähe. Tänapäeval toimub sinise kuslapuu sortide aretustöö eelkõige Venemaal, Poolas ja Kanadas. Sinise kuslapuu marjad ja nende mahl sisaldavad sahhariide, ... -
Spektrofotomeetrilise analüüsi rakendamine lahustunud orgaaniliste süsinikuühendite määramisel väikejärvede seires
(2014)Lahustunud orgaanilistel süsinikuühenditel on järve ökosüsteemides tähtis roll ning neil on oluline mõju ka veekvaliteedile. Samas on need ühendid keerulise molekulaarse koostise ja ehitusega, mistõttu on neid raske ... -
Stalinistliku hoone säästlik renoveerimine
(Eesti Maaülikool, 2017)Miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate stalinistlike hoonete puhul on nende renoveerimine seotud arhitektuurilise ehituspärandi säilimisest tulenevate piirangutega, mistõttu on nende säästlik renoveerimine ... -
Supilinna elukeskkonna lubavuste tuvastamine
(2014)Planeerimisprotsessi edukust mõõdetakse tänapäeval sageli selle kaudu kui palju planeerimise raames on tehtud koostööd erinevate osapooltega ja kaasatud kogukonda. Probleem seisneb selles, et kogukonnalt sisendi saamine ...