Magistritöö eesmärgiks oli kaardistada 15 Eesti kiriku tornikiivrite ankurdus, anda ülevaade tornikiivrite ehitustehnilisest seisukorrast, teostada tornikiivritele stabiilsuskontrollid ja kontrollida olemasoleva ankurduse ...

Ruumiline planeerimine on tegevus, mille ülesandeks on kõiki osapooli võimalikult palju arvestavad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks planeeritaval maaalal. Planeerimise paremaks toimimiseks ...

Kaasaegne metsade majandamine on kaasa toonud olulisi ja paljude liikide elupaiku ohustavaid muutusi metsaökosüsteemides, millest märkimisväärsemad on puistute struktuuri ja vanuselise koosseisu lihtsustumine, surnud puidu ...

Aegjärkne raie on kõige laialdasemalt kasutatav turberaieviis, mille peamine eesmärk on metsa uuendamine looduslikul teel. Metsa ülarinde ja järelkasvule turvet pakkuvate puude säilitamisega luuakse soodsad uuenemistingimused. ...

Metsal on oluline osa inimeste elus, lisaks puidule saadi metsast marju, seeni, ravimtaimi, kase-ja vahtramahla ning käsitöömaterjali. Tänasel päeva on võimalik osta turult metsasaadusi, kuid väga paljud lähevad ise ...

Diplodia sapinea on Eestis kiiresti leviv seenpatogeen. Maailmas on D. sapinea laialt levinud seenhaigus ning esineb elavates puu kudedes isegi endofüüdina. Töö eesmärgiks oli invasiivse D. sapinea leviku analüüs ning ...

Metsade tulemusliku ning jätkusuutliku majandamise edendamiseks on ellu kutsutud mitmeid toetusmeetmeid. Üks sellistest on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 toetusmeede 1.5.2 – metsandussaadustele lisandväärtuse andmise ...

Seoses metsamajandamise piirangutega alade osakaalu suurenemisega Eesti metsades suureneb üha enam vajadus pöörata tähelepanu lageraie suhtes alternatiivsetele uuendusraieviisidele. Männikute uuendamise üheks enim uuritud ...

Maa on piiratud ressurss ja jätkusuutliku arengu tagamisel on oluline, et seda ressurssi kasutatakse otstarbekalt. Taasiseseisvumisest alates (1991) on Eestis ellu viidud maareformi, mille tulemusel on maakasutus tükeldatud. ...

Punavöötaud on viimase paarikümne aasta jooksul tekitanud põhjapoolkeral tõsiseid kahjustusi. Kliimamuutuste tõttu võivad invasiivsed patogeenid asustada uusi geograafilisi piirkondi, patogeenide uute tüvede introduktsiooniga ...