Otsi
1.-10. nimetus 15-st
Puutuha ning puu- ja põlevkivi segutuha mõju puude maapealse ja maaaluse biomassi formeerumisele ammendatud freesturbaväljadel
(2013)
Eesti territooriumil on turbaalasid 1,2 mln ha. Seega on neil suur ökoloogiline tähtsus. Iga aastaga tekib juurde uusi jääksoid, mis on oluliseks CO2 emissiooni allikaks. Samal ajal tekib puidu põletamisel katlamajades ...
Kändude juurimise metsakasvatuslik mõju jänesekapsa, mustika ja sinilille kasvukohatüübis
(2013)
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida hariliku kuuse (Picea abies [L.] Karst.) kändude juurimise võimalikku metsakasvatuslikku mõju jänesekapsa ja mustika metsakasvukohatüübis.
Juurimise katsealad rajati jänesekapsa (Elva), ...
Hariliku männi (Pinus sylvestris L.) ja hariliku kuuse (Picea abies (L.) KARST) puidus esinevate okste analüüs laasitud ja laasimata puudel
(2016)
Laasitud ja laasimata puude okste analüüsiks valiti Järvselja kvartalitele JS222, JS223, JS276
ja JS288 rajatud proovitükkidelt välja juhuslikult 17 hariliku männi ja 5 hariliku kuuse
mudelpuud. Eelpool nimetatud ...
Kuusekändude varumise metsanduslikud aspektid sinilille kasvukohatüübis
(2012)
Tänapäeva maailmas on biomassi kasutamine energia tootmiseks muutunud järjest aktuaalsemaks. Üheks lisaenergia allikaks nähakse maa-aluse biomassi (kändude) kasutamist. Põhjamaades on kuusekändude juurimine üha rohkem ...
Erineva juurestikutüübiga istutusmaterjali kasutamise tulemustest metsakultiveerimisel
(2012)
Eestis sai metsaistutusmaterjali kasvatamine konteinerites esmakordselt alguse 1980. aastatel. Vaatamata toona paberpotitaimedega rajatud kultuuride ebaõnnestumisele alustati 1995. aastal uuesti suletud juurekavaga taimede ...
Hariliku kuuse istutusmaterjali kasvatamine sõltuvalt seemikutüübist RMK Kullenga taimlas
(2012)
Töö eesmärk on võrrelda hariliku kuuse erinevaid koolitusmaterjali tüüpe RMK Kullenga taimlas. Kuni aastani 2010 kasvatati RMK taimlates koolitamiseks peamiselt avajuurseid seemikuid, siis alates 2011. aastast on koolitatud ...
Hariliku kuuse kändude juurimine jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübis
(2012)
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida ja hinnata hariliku kuuse (Picea abies [L.] Karst.)
kändude juurimisel saadavat kändude massi, tagavara ning niiskussisaldust jänesekapsa
ja mustika kasvukohatüübis, samuti kändude ...
Hariliku kuuse püsiproovitükkide kordusmõõtmine ja andmete analüüs
(2015)
Töö eesmärgiks oli uurida hariliku kuuse eeluuenduse kasvu peale ülarinde alt
vabastamist. Püstitati hüpotees vanuse seosest hariliku kuuse eeluuenduse kasvuga
lageraie järgselt.
Töös kasutati andmeid Sihtasutuse Järvselja ...
Kuusekultuuride esmane kõrguskasv sõltuvalt kasutatud istutusmaterjalist RMK Kagu regioonis
(2015)
Magistritöö eesmärgiks on uurida erineva juurekavaga hariliku kuuse taimede kordaminekut
ja juurdekasvu naadi ja jänesekapsa kasvukohatüüpides ning millist tüüpi taimede kasv on
kõige parem ja millist taimetüüpi sobiks ...
Aastarõngaste laiuse, sügispuidu, tiheduse ja defektide omavaheliste seoste mõju hariliku kuuse (Picea abies (L.) karst)) tugevusomadustele
(2016)
Puidu tugevusomadused mõjutavad väga mitmed erinevad parameetrid, nagu
kasvutingimused (mullastik, kliima jne.), geneetika (tihedus, kasvukiirus), eelnev metsade
majandamine, aeg ja vanus, millal puu raiuti. Selleks, et ...