Otsi
1.-10. nimetus 17-st
Puutuha ning puu- ja põlevkivi segutuha mõju puude maapealse ja maaaluse biomassi formeerumisele ammendatud freesturbaväljadel
(2013)
Eesti territooriumil on turbaalasid 1,2 mln ha. Seega on neil suur ökoloogiline tähtsus. Iga aastaga tekib juurde uusi jääksoid, mis on oluliseks CO2 emissiooni allikaks. Samal ajal tekib puidu põletamisel katlamajades ...
Kändude juurimise metsakasvatuslik mõju jänesekapsa, mustika ja sinilille kasvukohatüübis
(2013)
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida hariliku kuuse (Picea abies [L.] Karst.) kändude juurimise võimalikku metsakasvatuslikku mõju jänesekapsa ja mustika metsakasvukohatüübis.
Juurimise katsealad rajati jänesekapsa (Elva), ...
Metsi läbivate elektriliinitrasside puitse biomassi produktsioon
(2013)
Käesoleva uurimustöös kordusmõõdistati 2009. aastal SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt finantseeritud uurimisprojekti „Elektriliinide trassidelt saadava võsa energeetiline potentsiaal“ raames rajatud ja mõõdistatud ...
Peenjuurte roll keskealiste hall-lepikute (Alnus incana) süsinikubilansis
(2013)
Käesolevas töö peamiseks eesmärgiks oli peenjuurte rolli selgitamine keskealise hall-lepiku (Alnus incana) süsinikubilansis. Peenjuurte biomasside andmed koguti mullamonoliitide meetodil kahelt erinevalt katsealalt. Esimesel ...
Kuusekändude varumise metsanduslikud aspektid sinilille kasvukohatüübis
(2012)
Tänapäeva maailmas on biomassi kasutamine energia tootmiseks muutunud järjest aktuaalsemaks. Üheks lisaenergia allikaks nähakse maa-aluse biomassi (kändude) kasutamist. Põhjamaades on kuusekändude juurimine üha rohkem ...
Hübriidhaava kloonide, triploidse haava ja arukase kasvukäik ja maapealne biomass Agali võrdluskatses
(2015)
Eesti majanduse üheks oluliseks osaks on metsa- ja puidutööstuse sektor, mille toorainenõudlust saaks osaliselt katta kiirekasvuliste lehtpuude istandike rajamise teel. Hübriidhaab on Eestis veel maaomanike seas küllaltki ...
Lehise perekonna (Larix spp.) elusvõra biomassi modelleerimine
(Eesti Maaülikool, 2017)
Taastuvenergia vajaduse pideva kasvu tõttu on oluline teada puistute biomassi ressurssi.
Käesolevas magistritöös uuriti lehise perekonna (Larix spp.) oksa kuivmassi sõltuvust oksa
diameetrist ja kaugusest ladvast. Samuti ...
Jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi sookaasikute maapealne bioproduktsioon
(2015)
Kaseenamusega puistud moodustavad peaaegu kolmandiku Eesti metsamaast.
Arukaasikute kasvukäigu ning biomassi produktsiooni kohta on valminud erinevaid
uurimusi, kuid sookaasikute kohta taolised andmed puuduvad. Käesoleva ...
Biomassi produktsioon ja süsiniku bilanss 40-aastases sookaasikus (Betula pubescens) jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübis
(2015)
Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata 40. aastase jänesekapsa-kõdusoo kaasiku
maapealse ja maa-aluse ja osa biomassi, produktsiooni, metsas akumuleerunud
süsiniku kogust ning koostada kaasiku süsinikubilanss.
Jänesekapsa-kõdusoo ...
Hariliku männi (Pinus Sylvestris, L.) elusvõra biomassi arvutusmudeli modelleerimine
(2016)
Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks energiamajanduses on vajalik omada head ülevaadet
biokütuste ressurssidest. Antud magistritöös on uuritud hariliku männi (Pinus sylvestr, L.)
okste kuivmassi sõltuvust oksa diameetrist ...