Otsi
1.-5. nimetus 5-st
Puutuha ning puu- ja põlevkivi segutuha mõju puude maapealse ja maaaluse biomassi formeerumisele ammendatud freesturbaväljadel
(2013)
Eesti territooriumil on turbaalasid 1,2 mln ha. Seega on neil suur ökoloogiline tähtsus. Iga aastaga tekib juurde uusi jääksoid, mis on oluliseks CO2 emissiooni allikaks. Samal ajal tekib puidu põletamisel katlamajades ...
Hariliku männi (Pinus sylvestris L.) ja hariliku kuuse (Picea abies (L.) KARST) puidus esinevate okste analüüs laasitud ja laasimata puudel
(2016)
Laasitud ja laasimata puude okste analüüsiks valiti Järvselja kvartalitele JS222, JS223, JS276
ja JS288 rajatud proovitükkidelt välja juhuslikult 17 hariliku männi ja 5 hariliku kuuse
mudelpuud. Eelpool nimetatud ...
Erineva juurestikutüübiga istutusmaterjali kasutamise tulemustest metsakultiveerimisel
(2012)
Eestis sai metsaistutusmaterjali kasvatamine konteinerites esmakordselt alguse 1980. aastatel. Vaatamata toona paberpotitaimedega rajatud kultuuride ebaõnnestumisele alustati 1995. aastal uuesti suletud juurekavaga taimede ...
Laasitud mändide (Pinus Sylvestris L.) ja kuuskede (Picea abies (L.)Karst.) kasvu modelleerimine
(2016)
Eestis on laasimise mõju puu kasvule uuritud vähe. Varasemalt on seda põhjalikumalt
uurinud Eesti metsateadlane Teodor Krigul, rajades praegusesse Järvselja Õppe- ja
Katsemetskonda katsealad.
Töö eesmärk oli modelleerida ...
Kuuse (Picea abies) ja männi (Pinus sylvestris) konstruktsioonipuidu tugevussorteerimine erinevate meetoditega
(2015)
Käesolevas magistritöös käsitletakse erinevaid tugevussorteerimise meetodeid. Töö
eesmärgiks oli võrrelda visuaalse tugevussorteerimise tulemusi masintugevussorteerimiste
tulemustega ning kontrollida neid purustaval ...