Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on anda ülevaade Kilingi-Nõmme ümbruses teostatud turberaietest. Täpsemalt käsitlen aegjärgseid raieid ja põhjalikumad mõõtmised on teostatud puistutel kus maapind oli eelnevalt ...

Käesolev töö annab ülevaate valgustusraiete alasest kirjandusest Soomes ja Rootsis. Töö eesmärk oli tuua välja põhilised tulemused männikute hooldamisel. Selleks töötati läbi erinevaid Põhjamaade valgustusalaseid teaduslikke ...

Eesti metsanduse arengukavas on metsade efektiivne ja jätkusuutlik kasutamine olulisel kohal. Selle tagamiseks on muuhulgas vaja mõista puude kasvudünaamika sõltuvust looduslikest ja antropogeensetest häiringutest ning ...

Dendrokronoloogilised meetodid võimaldavad uurida erinevate kliimategurite mõju puude radiaalsele juurdekasvule. Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida ja võrrelda kliima (temperatuur ja sademed) mõju hariliku männi (Pinus ...

Käesolevas bakalaureusetöös on vaatluse alla võetud järgnevaid aspekte: kuidas muutub kõrguskõver ajas Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kvartalitel JS222, JS288 ja JS276, kuhu oli rajatud T. Kriguli poolt elavokste ...

Diplodia sapinea, Dothistroma septosporum ja Lecanosticta acicola on invasiivsed seenpatogeenid, mis tuvastati Eestis selle sajandi alguses. Nende monitooring ja uurimine on oluline, sest pole teada, kuidas nad käituvad ...

Käesolevas bakalaureusetöös analüüsiti laasitud ja laasimata mändide oksi. Töö eesmärgiks on võrrelda laasimata ja laasitud mändide okste mahtusid, okste mahu osakaalu tüve mahust, okste asetsemist puu tüves ja erinevate ...

Eestis leidub kokku 98 frees-turbavälja üldpindalaga 9371 ha. Jääksoode isetaastumine sõltub erinevatest teguritest nagu näiteks kasutatud kaevandustehnoloogiast, kaevandatava ala suurusest ja mineraalse aluspõhja ...

Tuli on üks suurima mõjuga häiringuid, mis kujundab metsade struktuuri ja dünaamikat. Tuli võib hävitada metsa täielikult või jätta sinna omad armid. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida ja analüüsida häiringute (tulekahju, ...

Töö eesmärgiks oli hinnata erineva vanusega palumännikute maapealse osa biomassi ja sellesse akumuleerunud süsiniku kogust. Hinnanguid tehti erine vanusega (4 a., 9 a., 25 a. ja 45 a.) puistutes. Uuritud puistud asuvad ...