Eesti territooriumil on turbaalasid 1,2 mln ha. Seega on neil suur ökoloogiline tähtsus. Iga aastaga tekib juurde uusi jääksoid, mis on oluliseks CO2 emissiooni allikaks. Samal ajal tekib puidu põletamisel katlamajades ...

Laasitud ja laasimata puude okste analüüsiks valiti Järvselja kvartalitele JS222, JS223, JS276 ja JS288 rajatud proovitükkidelt välja juhuslikult 17 hariliku männi ja 5 hariliku kuuse mudelpuud. Eelpool nimetatud ...

Tänapäeva maailmas on biomassi kasutamine energia tootmiseks muutunud järjest aktuaalsemaks. Üheks lisaenergia allikaks nähakse maa-aluse biomassi (kändude) kasutamist. Põhjamaades on kuusekändude juurimine üha rohkem ...

Eestis sai metsaistutusmaterjali kasvatamine konteinerites esmakordselt alguse 1980. aastatel. Vaatamata toona paberpotitaimedega rajatud kultuuride ebaõnnestumisele alustati 1995. aastal uuesti suletud juurekavaga taimede ...

Töö eesmärk on võrrelda hariliku kuuse erinevaid koolitusmaterjali tüüpe RMK Kullenga taimlas. Kuni aastani 2010 kasvatati RMK taimlates koolitamiseks peamiselt avajuurseid seemikuid, siis alates 2011. aastast on koolitatud ...

Töö eesmärgiks oli uurida hariliku kuuse eeluuenduse kasvu peale ülarinde alt vabastamist. Püstitati hüpotees vanuse seosest hariliku kuuse eeluuenduse kasvuga lageraie järgselt. Töös kasutati andmeid Sihtasutuse Järvselja ...

Magistritöö eesmärgiks on uurida erineva juurekavaga hariliku kuuse taimede kordaminekut ja juurdekasvu naadi ja jänesekapsa kasvukohatüüpides ning millist tüüpi taimede kasv on kõige parem ja millist taimetüüpi sobiks ...

Puidu tugevusomadused mõjutavad väga mitmed erinevad parameetrid, nagu kasvutingimused (mullastik, kliima jne.), geneetika (tihedus, kasvukiirus), eelnev metsade majandamine, aeg ja vanus, millal puu raiuti. Selleks, et ...

Eestis on laasimise mõju puu kasvule uuritud vähe. Varasemalt on seda põhjalikumalt uurinud Eesti metsateadlane Teodor Krigul, rajades praegusesse Järvselja Õppe- ja Katsemetskonda katsealad. Töö eesmärk oli modelleerida ...

Teatava tinglikusega võib kogu metsanduslikku uurimistegevust vaadelda mudelite koostamisena, et uurida metsa ja sellega piirnevaid nähtusi, nende kontrollimist ja juurutamist. Järjest laiemalt võetakse kasutusele ...