Show simple item record

dc.contributor.advisorVärnik, Rando
dc.contributor.authorKorobova, Svetlana
dc.date.accessioned2015-11-20T11:04:31Z
dc.date.available2015-11-20T11:04:31Z
dc.date.issued2015
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/2441
dc.description.abstractMagistritöö eesmärk on võrrelda Eesti ja Taani piimatootjate konkurentsivõimet FADN andmebaasi alusel perioodil 2007-2012. Konkurentsivõime hindamiseks kasutatakse tootlikkuse, ettevõtjatulu, vahetarbimise, netolisandväärtuse näitajaid ning piima kokkuostuhinda. Analüüs teostatakse avaliku Euroopa Liidu FADN (põllumajanduslik raamatupidamise andmebaas) andmebaasi andmete põhjal. Analüüsitaval perioodil on vaadeldud piimatootjaid, kelle standardkogutoodang (SKT) oli vahemikus 100 000 kuni >500 000 eurot. Magistritöö eesmärgi täitmiseks teostati kulude analüüs, tootlikkuse analüüs, ettevõtjatulu, netolisandväärtuse ja vahetarbimise näitajate analüüs ning selgitati välja piima kokkuostuhinna mõju piimatoodangule ja söödakulule ning söödakulu mõju piimatoodangu kogusele, kasutades korrelatsioonanalüüsi. Eesti ja Taani kulude analüüsist selgus, et Eesti ettevõtete kapitalikulu oli suurusklassis 6 suurem kui samas suurusklassis Taani piimatootjatel. Eesti piimatootjad suurusklassis 5 kulutasid söödale vähem kui Taani ettevõtted. Piimatootjate suurusklassis 6 aga söödakulu oli oluliselt suurem kui Taani samasse suurusklassi kuluvatel ettevõtetel. Omatoodetud sööda kulu osakaal kogu sööda kulust oli Eesti piimatootjatel suurem kui Taani ettevõtetel. Eesti piimatootjate energiakulu oli mõlemas suurusklassis suurem kui Taani ettevõtetel. Tööjõukulude ja töötundide analüüs näitas, et Eesti piimatootjad kasutavad rohkem tööjõudu, kuid tunnitasu oli märkimisväärselt odavam kui Taanis. Eesti ja Taani kulude tootlikkuse analüüsimisel oli väljunditeks kogu piimatoodangu väärtus (SE 216) (€) ja piimatoodang (kg). Kui väljundiks oli piimatoodangu väärtus, siis Eesti piimatootjatel oli ainult kapitalikulude tootlikus suurusklassis 6 suurem kui Taani samasse klassi kuuluvatel ettevõtetel. Teiste sisendite tootlikus oli Eestis mõlemas suurusklassis väiksem kui Taanis. Kasutades väljundiks piimatoodangut (kg) tootlikkuse analüüsist selgus, et kapitali-, kariloomade sööda-, omatoodetud sööda-, tööjuõukulude tootlikkus oli Eestis piima tootmisele spetsialiseerunud ettevõtetel suurem kui Taani ettevõtetel. Energiakulude ning põllumajandusmaa tootlikus oli Eestis ikkagi madal. Eesti piimatootjate probleemiks oli madal energiakulude ja maa tootlikkus. Maa madal tootlikkus tulenes keskmise piimatootja maa kasutusest. Eesti piimatootjad kasutasid oluliselt rohkem maad kui Taani piimatootjad. Analüüsides 1 tonni piima keskmise kokkuostuhinna mõju piimatoodangu kogusele (SE 125), kariloomade sööda kulule (SE 310), omatoodetud sööda kulule (SE 315) ning söödakulude mõju piimatoodangu kogusele jõuti järgmistele järeldustele, et keskmine piima kokkuostuhind Eestis mõjutab oluliselt piimatoodangut lehma kohta mõlemas suurusklassis, Taanis oli sama seos negatiivne. Nii Eestis kui Taanis oli piima keskmise kokkuostuhinna seos söödakuluga (SE 310) tugev. Eestis ja Taanis keskmine piima kokkuostuhind avaldab suuremat mõju omatoodetud sööda kulule (SE 315) suurusklassis 5. Söödakulu (SE 310) Eestis mõlemas suurusklassis mõjutab oluliselt piimatoodangut lehma kohta. Taanis aga ilmnes suurusklassis 5 negatiivne seos (-0,146), suurusklassis 6 nõrk seos (0,488).EST
dc.description.abstractThe objective of the Master Thesis is to compare competitiveness of Estonian and Danish milk producers according to FADN database between 2007 and 2012. In order to assess competitiveness, indicators of productivity, entrepreneurial income, intermediate consumption, net added value as well as milk procurement price are used. Only data of these milk producers whose standard total production was between 100 000 and >500 000 euros were included in the analysis. In order to achieve the objective of the thesis, the author carried through analysis of costs, analysis of productivity, indicators of productivity, entrepreneurial income, intermediate consumption, net added value analysis. Furthermore, impact of milk procurement price on milk production and feed costs as well as impact of feed costs on milk production capacity was figured out with the help of correlation analysis. The analysis of costs in Estonia and Denmark showed that average capital costs in size class 6 of Estonian milk producers were higher than in Denmark. Estonian milk producers of size class 5 spent less on feed than Danish companies. Feed costs of milk producers in size class 6 were considerably larger than those that Danish companies of the same size class had. Share of self-produced feed in total feed costs of Estonian milk producers was higher than in Denmark. Energy costs by both the classes of the Estonian milk producers were higher than those of the Danish. Analysis of labour costs and working hours showed that Estonian milk producers use more labour, but hourly wages in Estonia are considerably lower than these of Denmark. While analysing costs productivity in Estonia and Denmark, the outcomes were total milk production value (SE 216) (€) and milk production (kg). In case milk production value was the outcome, it was only capital costs productivity in size class 6 that was higher than that of the Danish same size companies. Productivity of other inputs in both the size classes of Estonia was less than in Denmark. Using milk production (kg) brought out that capital, feed, self-produced feed and labour costs productivity was higher in Estonia than in Denmark. Energy costs and agricultural land productivity in Estonia are low. The problem in case of Estonia is low energy costs and land productivity. Productivity of land depended on average land using by milk producer. The Estonian milk producers used land considerably more than the Danish ones. Analysis of impact by average procurement price of 1 ton milk to the quantity of milk production (SE 125), cattle feed costs (SE 310), self-produced feed costs (SE 315) and feed costs impact on milk production quantity brought out the following conclusions: average milk procurement price in Estonia influences very much average milk production per cow in both the size classes and the same correlation was negative in Denmark. Correlation between average milk procurement and feed costs (SE 310) both in Estonia and Denmark is strong. Average milk procurement price in Estonia and Denmark has more impact on self-produced feed costs (SE 315) in size class 5. Feed costs (SE 310) in both the Estonian size classes influence very much milk production per cow. In case of Denmark negative relationship occurred in size class 5 (-0.146), and the correlation was weak in size class 6 (0.488).EN
dc.subjectmagistritöödEST
dc.subjectpiimatootmineEST
dc.subjectpiimatööstusEST
dc.subjecttootlikkusEST
dc.subjectkonkurentsivõimeEST
dc.subjectEestiEST
dc.subjectTaaniEST
dc.titleEesti ja Taani piimatootjate konkurentsivõime võrdlus FADN andmebaasi andmetel perioodil 2007-2012en_US
dc.title.alternativeEstonian and Danish Milk Producers Competitiveness in Comparison With the FADN Database Data During the Period 2007-2012en_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2015-11-27


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.