Show simple item record

dc.contributor.advisorMetspalu, Luule
dc.contributor.advisorJõgar, Katrin
dc.contributor.authorSusi, Maret
dc.date.accessioned2012-05-23T12:41:24Z
dc.date.available2012-05-23T12:41:24Z
dc.date.issued2012
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/231
dc.description.abstractSuur-kapsaliblikat (P. brassicae) peetakse laialdase leviku ja võimaliku ulatusliku kahjustuse tõttu ristõieliste kultuuride peamiseks kahjuriks. Kahjurit saab efektiivselt tõrjuda sünteetiliste insektitsiididega, kuid keemiliste tõrjevahendite kasutamisega kaasneb keskkonna saastumine ja kahjuril võib kiiresti kujuneda mürgiresistentsus. Seetõttu on vajalik leida P. brassicae tõrjeks alternatiivseid meetodeid, näiteks taimeekstraktide kasutamine. Käesleva töö eesmärk oli uurida kas H. lupulus ekstraktiga P. brassicae vastsete toidu töötlemine omab järelmõju diapausis nukkude füsioloogilisele seisundile. Selleks tehti P. brassicae diapausis nukkudega katse, mis viidi läbi Eesti Maaülikooli taimekaitse osakonna rakendusentomoloogia laboris. Katses oli kolm varianti: katsevariant 1 – nukud, kus vastsete toitu oli töödeldud 10% humalaekstraktiga, katsevariant 2 – nukud, kus vastsete toitu oli töödeldud 5% humalaekstraktiga, kontrollvariant – nukud, kus vastsete toitu oli töödeldud destilleeritud veega. Katseperioodi vältel kaaluti nukke regulaarselt igal nädalal ja analüüsiti saadud tulemusi katseperioodi alguse ja lõpu seisuga. Samuti jälgiti muutusi nukkude kehamassi kahanemise dünaamikas ja massikaos. Mõõdeti ka nukkude standardainevahetuse taset hapniku tarbimise kaudu ning registreeriti gaasivahetusrütme. Kõiki tulemusi töödeldi statistiliselt ja esitati keskmistena. Kõikides variantides saadi katseperioodi alguses usutavalt suurema kehamassiga nukud võrreldes katse lõpus mõõdetud nukkude kehamassidega. Humalaekstraktiga toidu töötlemine mõjus nukkudele arengut stimuleerivalt. Kehamassi kadu oli suurim variandis, kus vastsete toitu oli töödeldud 10% humalaekstraktiga. Intensiivsem areng võrreldes kontrolli nukkudega võis kaasa tuua liigse ressursside kasutamise, mistõttu võivad anormaalsused ja häired avalduda hiljem. Ainevahetustaset ja gaasivahetusrütme määrati nukkudel, kus vastsete toitu oli töödeldud 10% humalaekstraktiga ja kontrollvariandi nukkudel. Ainevahetustase oli variantides sarnaselt madalam katse alguses ja kõrgem katse lõpus. Madalamad ainevahetustasemed septembris viitavad sügavamale diapausile ja kõrgemat ainevahetustaset jaanuaris selgitab sügavama diapausi mõõdumine. Suurte CO2 purste vahed oli pikemad katse alguses ja lühemad katse lõpus – sarnaselt nii katse- kui kontrollvariandis. Mõõdetud gaasivahetusrütmide alusel saab väita, et diapaus oli nii katsevariandi kui ka kontrollvariandi nukkudel sügavam septembris ja pinnapealsem jaanuaris. Põhjalikemate järeldusete tegemiseks on kindlasti tarvilikud edasised uuringud.en_US
dc.subjectPieris brassicaeen_US
dc.subjecthumalen_US
dc.subjectmassikaduen_US
dc.subjectainevahetustaseen_US
dc.subjectgaasivahetusrütmiden_US
dc.subjectmagistritöödest
dc.titleHariliku humala (Humulus lupulus L.) ekstrakti järelmõju suur-kapsaliblika (Pieris brassicae L.) nukkude füsioloogilisele seisundileen_US
dc.title.alternativeThe aftereffect of the common hop (Humulus lupulus L.) extract on the physiological state of the large white butterfly (Pieris brassicae L.) pupaeen_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2012-05-31


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.