Väetamise mõju energiapaju lehtede füsioloogiale
Abstract
Paju (Salix) on oma suure bioproduktsiooni tõttu osutunud sobivaks energialiigiks.
Produktsiooni suurendamiseks kasutatakse väetisi; mõned agrotööstuses järgi jäävad
materjalid - läga või kääritusjääk - on kergesti kättesaadavad materjalid.
Käesoleva töö eesmärk oli hinnata, kui hästi sobivad erinevad väetiseks kasutatavad
materjalid bioproduktsiooni suurendamiseks energiapaju liigi Salix viminalis kloonile 78183
ja hübriidliigi Salix schwerinii x S. viminalis kloonile TORA. Selleks väetati kahte erinevat
klooni viiel erineval väetusel, mõõdeti bioproduktsiooniga seotud parameetrite – lehe
fotosünteesi maksimum, lehe fotosünteesi efektiivsus ja lehe eripinda - ning võrreldi tulemusi
üksteisega. Katse kestus oli kolm aastat.
Kõige kõrgemate uuritud parameetrite tulemustega olid mõlemate paju kloonide lehed, kui
taimi oli väetatud mineraalväetise ja lägaga. Läga sisaldas aga poole vähem lämmastikku
võrreldes mineraalväetisega. Antud uurimuse tulemusena võib energiapaju bioproduktsiooni
suurendamiseks soovitada mineraalväetise asemel läga. Järgnevateks uurimusteks võib olla
huvipakkuv, et klooni 83 uuritud parameetrid olid mõnel aastal kõrged ka siis, kui taimi oli
väetatud väikese koguse kääritusjäägiga. Võib-olla tasub kääritusjäägi koguseid natuke
muuta või nendes olevate keemiliste ühendite proportsiooni täiustada, et ka kääritusjääk oleks
väetisena energiapajule sobilik. Willow (Salix), due to their large productivity is proven to be suitable for energy crop. To
increase the production, fertilisers are used; some of the agro-industrial residual materials –
slurry or digestate are easily available.
The aim of the present work was to evaluate how well the different materials used for
fertilizer, suited to increase the energy willow species (Salix viminalis clone78183 and –
hybrid species Salix schwerinii x S. viminalis clone TORA) productivity. For this purpose,
two different clones were fertilized in five different modes, measured with bioproduction
related parameters – leaf maximum assimilation, leaf photosynthesis efficiency and specific
leaf area. Results were compared with each other. The duration of the experiment was three
years.
The highest in the results of the studied parameters were both willow clone leafs, if the plants
were fertilized with mineral fertilizer and slurry. Slurry contained half the nitrogen compared
to mineral fertilizer. As a result of the study, in order to increase the short rotation
productivity, it is recommended to use slurry instead of the mineral fertilzer. It might be of
interest to the subsequent studies, that in some of the years the studied parameters of clone
83 were high, even though the amount of digestate used to fertilize the plants was small. May
be changing the quantities of the digestate, or the proportion of its chemical compounds can
improve the digestate to be appropriate for the short rotation willow fertiliser.