Väetamise mõju energiapaju lehtede füsioloogiale

Abstract

Paju (Salix) on oma suure bioproduktsiooni tõttu osutunud sobivaks energialiigiks. Produktsiooni suurendamiseks kasutatakse väetisi; mõned agrotööstuses järgi jäävad materjalid - läga või kääritusjääk - on kergesti kättesaadavad materjalid. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata, kui hästi sobivad erinevad väetiseks kasutatavad materjalid bioproduktsiooni suurendamiseks energiapaju liigi Salix viminalis kloonile 78183 ja hübriidliigi Salix schwerinii x S. viminalis kloonile TORA. Selleks väetati kahte erinevat klooni viiel erineval väetusel, mõõdeti bioproduktsiooniga seotud parameetrite – lehe fotosünteesi maksimum, lehe fotosünteesi efektiivsus ja lehe eripinda - ning võrreldi tulemusi üksteisega. Katse kestus oli kolm aastat. Kõige kõrgemate uuritud parameetrite tulemustega olid mõlemate paju kloonide lehed, kui taimi oli väetatud mineraalväetise ja lägaga. Läga sisaldas aga poole vähem lämmastikku võrreldes mineraalväetisega. Antud uurimuse tulemusena võib energiapaju bioproduktsiooni suurendamiseks soovitada mineraalväetise asemel läga. Järgnevateks uurimusteks võib olla huvipakkuv, et klooni 83 uuritud parameetrid olid mõnel aastal kõrged ka siis, kui taimi oli väetatud väikese koguse kääritusjäägiga. Võib-olla tasub kääritusjäägi koguseid natuke muuta või nendes olevate keemiliste ühendite proportsiooni täiustada, et ka kääritusjääk oleks väetisena energiapajule sobilik.

Willow (Salix), due to their large productivity is proven to be suitable for energy crop. To increase the production, fertilisers are used; some of the agro-industrial residual materials – slurry or digestate are easily available. The aim of the present work was to evaluate how well the different materials used for fertilizer, suited to increase the energy willow species (Salix viminalis clone78183 and – hybrid species Salix schwerinii x S. viminalis clone TORA) productivity. For this purpose, two different clones were fertilized in five different modes, measured with bioproduction related parameters – leaf maximum assimilation, leaf photosynthesis efficiency and specific leaf area. Results were compared with each other. The duration of the experiment was three years. The highest in the results of the studied parameters were both willow clone leafs, if the plants were fertilized with mineral fertilizer and slurry. Slurry contained half the nitrogen compared to mineral fertilizer. As a result of the study, in order to increase the short rotation productivity, it is recommended to use slurry instead of the mineral fertilzer. It might be of interest to the subsequent studies, that in some of the years the studied parameters of clone 83 were high, even though the amount of digestate used to fertilize the plants was small. May be changing the quantities of the digestate, or the proportion of its chemical compounds can improve the digestate to be appropriate for the short rotation willow fertiliser.