Daugava lõhekarja geneetiline iseloomustus ja sobivus Pärnu jõe hävimisohus lõhepopulatsiooni taastamiseks

Abstract

Suurima taastootmispotenstiaaliga Pärnu jõe lõhepopulatsioon on hävimisohus, mille põhjuseks on eelkõige Sindi tammi poolt tõkestatud juurdepääs koelmutele. Seetõttu vajab Pärnu lõhepopulatsioon tugevdamist kunstlikult paljundatud ja kasvatatud lõhede asustamise abil. Genofondi järskude muutuste vältimiseks peaks asustamisi tegema jõe enda või tema algupärasele genofondile kõige sarnasema muu populatsiooni baasil. Kuna Pärnu jõest pole praktiliselt võimalik sugukalu püüda, siis võiks tema lõhepopulatsiooni tugevdamiseks ja taastamiseks kõige paremini sobida lähim elujõulise lõhe asurkonnaga Daugava jõgi Lätis. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada Daugava lõhe geneetiline sobivus Pärnu jõe lõhe asurkonna taastamiseks, milleks hinnati uuritud valimite geneetilist muutlikkust ja diferentseeritust. Aastatel 2012 ja 2013 koguti Daugava jõest püütud sugukaladelt koeproovid geneetilisteks analüüsideks ning genotüpiseeriti 17 mikrosatelliitmarkeri abil. Geneetiliste iseärasuste välja selgitamiseks kasutati võrdlusena aastatel 1997-2000 Liivi lahe lõhepopulatsioonidest (Pärnu, Daugava, Gauja, Salaca, Venta) kogutud noorkalade materjali ja Soome lahe populatsioonidest (Kunda, Keila, Vasalemma, Narva) aastatel 2007-2013 kogutud materjale. Kokku analüüsiti 1132 isendit. Tulemuseks saadi, et võrreldes Liivi lahte suubuvate jõgede lõhepopulatsioonidega on Soome lahte suubuvate jõgede uuritud lõhepopulatsioonides alleelirohkus kõrgem ja keskmine heterosügootsus on suurem. Populatsioonide geneetilist sarnasust iseloomustava DA distantsimaatriksi põhjal koostatud dendrogramm näitab, et Liivi lahe lõhepopulatsioonide (sh. Pärnu) uuritud valimid moodustavad ühtse rühma, mis eristub selgelt Soome lahe populatsioonidest. Daugava jõe lõhekari sobib geneetilise profiili poolest hästi Pärnu jõe hävimisohus lõhepopulatsiooni taastamiseks.

Pärnu River has the largest reproduction potential, but its salmon population is in danger of extinction because of the Sindi dam, which blocks the fish access to the spawning grounds. Therefore, Pärnu River salmon population needs the help of artificial reproduction and stocking activities. In order to avoid sudden changes in the gene pool the stocking should be based on genetically closest populations. As it is practically impossible to catch adults from the Pärnu River the, closest viable salmon population from the Daugava River in Latvia could be used for its recovery. The objective of this thesis was to characterise the Daugava River salmon population by microsatellite DNA markers and to ascertain its genetic suitability for restoring the salmon population in Pärnu. In 2012 and 2013 salmon breeders from Daugava River were caught and genotyped by 17 microsatellite markers. For comparison, other Estonian and Latvian salmon populations from the rivers in the Gulf of Riga (Pärnu, Daugava, Gauja, Salaca, Venta) and the Gulf of Finland (Kunda, Keila, Vasalemma, Narva) were investigated. A total of 1132 samples were analysed. The results of this study demonstrate that allelic richness and heterozygosities were higher in salmon rivers that flow into the Gulf of Finland than in rivers of Gulf of Riga. Also, the analysis of genetic similarities with DA dendrogram shows that the Gulf of Riga salmon populations (incl. Pärnu) form a coherent group, which is clearly distinct from the populations of the Gulf of Finland. Therefore, the genetic profile of the Daugava River salmon population is well-suited for restoring the endangered salmon population in the Pärnu River