Show simple item record

dc.contributor.advisorKuusemets, Valdo
dc.contributor.authorLindeburg, Roland
dc.date.accessioned2015-05-26T08:47:39Z
dc.date.available2015-05-26T08:47:39Z
dc.date.issued2015
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/2046
dc.description.abstractKäesoleva magistritöö pealkirjaks on „Kortermajade renoveerimise efektiivsuse hinnang“. Töö käigus analüüsiti kümmet erinevat viiekorruselist korterelamut, mis asuvad Tallinnas Mustamäel. Analüüsiti nende elamute energiaauditeid ning energiakulu andmeid, et teada saada, kas renoveerimise käigus energia tarbimine vähenes ning kui vähenes, siis millisel määral. Energia vähenes kõikidel korterelamutel. Analüüsi käigus selgus, et kõikides korterelamutes toimus pärast renoveerimist energia langus. Keskmine energiasääst 10 maja puhul oli 139,3 MWh. Kuna energia tootmine saastab õhku ning energia hind järjest tõuseb, siis renoveerimine tasub end igati ära. Mida rohkem renoveerimisse investeerida, seda suurem energiasääst on võimalik saavutada. Võrreldes valitud korterelamuid selgus, et kõige suuremaks energiasäästuks suudeti pärast renoveerimistöid saada 0,06 MWh m2 kohta, kuid kõige väiksemaks energiasäästuks jäi 0,02 MWh m 2 kohta. Antud säästudeni jõuti erinevalt -teostades erinevaid renoveerimistöid ning väga erinevate hindadega. Keskmiseks energiasäästuks ühe m2 kohta kõigi 10 maja puhul tuli 0,04 MWh. Kõik võrreldavad korterelamud olid saanud renoveerimistoetust KredExilt. On väga oluline, et seda on võimalik saada ka edaspidi. Rekonstrueerimistoetust rahastatakse perioodil 2015-2020 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist edasi ning seetõttu on võimalik veel palju korterelamuid soojustada ning seeläbi CO2 õhku paiskamist vähendada. Töö käigus käsitleti ka seda, kui palju oleks võimalik elamute renoveerimisega vähendada õhusaastet. 2013. aasta lõpuks oli toetuse abiga rekonstrueeritud 477 ning kõigi nende majade keskmine arvutuslik energiasääst on ligi 43%. Hinnanguliselt tähendaks see sellise hulga elamute ja säästu puhul ligi 60 GWh aastas kokkuhoitud kütteenergiat, mis tähendab, et umbes 12 500 tonni CO2 jääb õhku paiskamata. Võrreldava 10 korterelamu keskmiseks energiasäästuks oli ligikaudu 25 %. Töö käigus toodi välja, millised on korterelamute soojustamise lisavõimalused lisaks renoveerimisele. Lisasoojustamise variantidena on välja toodud varjupuude ning päikesepaneelide kasutamine.EST
dc.description.abstractThe heading of the current Master´s Thesis is “Evaluation of Effectivity of Renovation the Appartment Buildings.” Ten different 5-stories appartment buildings, which situate in Mustamäe area in Tallinn, were analysed. Energy audits of these appartment buildings were analysed, also the energy consumption data to find out whether the energy consumption decreased on the renovation process and if yes, to what extent. Preparing the master's thesis the author worked through the theme-related literature available and the various analyses. In this work the energy audits of selected appartment buildings and energy consumption data were used. The current thesis gives an overview about the stages of renovations, and methods, also the main places of heat loss, etc. The thesys also explores the impact of the renovation to the environment, how much less does it influence the environment. The work outlines what are the opportunities for additional insulation of apartment buildings in addition to the renovation. Additional possibilities could be using the shades of trees and the use of solar panels.EN
dc.subjectmagistritöödest
dc.titleKortermajade soojustamise efektiivsuse hinnangen_US
dc.title.alternativeEvaluation of Effectivity of Renovation the Appartment Buildingsen_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2015-05-29


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.