Tartu aeroobika- ja rühmatreeningsaalide sisekliima kvaliteet ja treenerite terviseseisund

Abstract

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Tartu suuremate spordiklubide aeroobika- ja rühmatreeningsaalide sisekliima parameetrid ja füüsikalised ohutegurid ning sellest tulenevad terviseriskid, mõõta treenerite terviseseisundit ning anda soovitusi treeningtingimuste parandamiseks. Uurimiseks kasutati ankeet-, mõõtmis- ja andmetöötlusmeetodeid. Sisekliima kvaliteedi hinnanguks mõõdeti õhutemperatuuri, õhu suhtelist niiskust, õhu liikumiskiirust, CO2 ja O2 sisaldust õhus, tolmu, valgustatust ja müra. Treenerite terviseseisundi jaoks kasutati häirekindluse ja reaktsiooni valiku testi ja ankeetküsitlust. Sisekliima mõõtmised näitasid, et õhutemperatuur oli Spordiklubis 3 rühmatreeningsaalis 2 kõikidel kolmel mõõtmisel normväärtusest madalam. Enne treeninguid oli 16,53±0,22 °C, treeningu ajal 18,65±0,46 °C ja pärast treeninguid 18,84±0,16 °C. Õhu suhteline niiksuse väärtuses oli Spordiklubi 7 kõikides rühmatreeningsaalides enne treeninguid madalamad kui 25%. Süsinikdioksiidi sisaldus ruumis ei tohi ületada 1000 ppm-i, kuid Spordiklubis 7 rühmatreeningsaalis 3, oli treeningu ajal 1434±254 ppm-i, mis näitab ebapiisavat ventilatsiooni ja spordiklubi peaks tähelepanu pöörama ventilatsiooni töö parendamisele. Ankeetküsimustik jagati 82-le treenerile ja ankeetidele vastas 26 treenerit, mis teeb vastamise määraks 32%. Uuritavate keskmine tööstaaž treenerina oli 6±5 aastat, kus kõige vähem on töötatud 1 aasta ja kõige rohkem 18 aastat. Ankeetküsitlusest selgus, et 65% treeneritest tunnevad alaseljavalusid. Häiringukindluse ja reaktsiooni valiku testi tulemustest selgus, et 8-l treeneril oli mõlema testi puhul reageerimise aeg pärast treeningut mõõtes kiirem. Sisekliima mõõtmistest saab järeldada, et kõikides aeroobika- ja rühmatreeningsaalides on probleeme kas ühe või mitme sisekliima parameetri mitte vastavusega ja enamus probleeme saab parandada, kui tõhustada ventilatsiooni tööd. Treenerite terviseseisundi parendamiseks tuleb treeneritel, kes tundsid valu või ebamugavustunnet, teha rohkem pause ja teha treeninguid väiksemate raskustega.

The aim of this research paper is find out indoor climate quality in aerobic- and group training halls of Tartu and specify instructors’ health status. The research covers seven sports clubs in Tartu, which every club have at least two aerobic- and group training hall. The methods applied in the work are the following: questionnaire, survey, measurement and data processing. Measured noise, microclimate and quality of the air in the aerobic- and group training hall before training, during training and after training. The parameters are generally higher in each group training hall measured in during training. In sport club 3 training hall 2 has air temperature lower than the recommended value, there was before training 16,53±0,22 °C, during training 18,65±0,46 °C and after training 18,84±0,16 °C. The carbon dioxide content of the halls does not exceed 1000 ppm, but the sport club 7 training hall 3 had during the training session 1434±254 ppm, which indicates inadequate ventilation. The questionnaire was divided into 82 trainers’ and questionnaires answered 26 trainers’, the response rate 32%. The mean length of service was 6±5 years, which is the least developed in one year and a maximum of 18 years. About 65% of the trainers are familiar with low back pain. Instructors reaction was measured with NS-Psühhotest, includeing alarm cerntainty test and choice reaction test. It can be concluded that indoor climate measurements in the all aerobic- and group training halls have problems in one or more parameters and the majority of the problems of noncompliance can be improved by enhancing the ventilation system.