Show simple item record

dc.contributor.advisorPikk, Jaak
dc.contributor.authorKask, Regino
dc.date.accessioned2015-05-07T10:52:31Z
dc.date.available2015-05-07T10:52:31Z
dc.date.issued2015
dc.identifier.isbn978-9949-536-80-1
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/1916
dc.description.abstractDifferent handbooks and catalogues do not include data about wood properties of Estonian wood species. As properties of the same tree species depend on geographical area and growth conditions, it is not possible to use data from neighbouring countries and therefore it is necessary to carry out local studies. According to afore-mentioned the aims of doctoral thesis are: 1) to determine the variations in some physical and mechanical properties of the wood of Scots pine growing on pine-dominated forest site types; 2) to study the radial and longitudinal variation in some wood properties in pine stems; 3) to evaluate the differences between the properties of juvenile wood of pine stem; 4) to find out the influence of some silvicultural treatments (drainage, fertilization) on the formation of pine wood properties; 5) to determine the influence of long-term alkaline dust pollution on wood properties. Growing conditions in different forest site types have a significant effect on wood properties. Great variation in pine wood properties can be detected in the stem, in the stand as well as between stands. Wood moisture content is directly dependent on site conditions. Growing trees contain more wood moisture in peatland forests than in Rhodococcum and Myrtillus site types. Scots pine wood is the strongest if growing on heath and the weakest on raised bogs, its average density being 513–545 kg/m3 and 414–464 kg/m3, bending strength 97–100 MPa and 71–83 MPa and compression strength 55–56 MPa and 41–52 MPa, respectively. The tree height determines the variation of strength properties in the lower half of the stem. The longer the stem, the less variance occurs in the strength properties of its pole timber. Juvenile wood is less favoured in most areas of wood use because of its weaker strength characteristics. The density of juvenile wood makes up 83.8%, bending strength 62% and end-grain hardness 81.2% of the relevant indicators of the sapwood near the bark. Compression strength parallel to grain in juvenile wood decreases faster towards the top log than in sapwood. Use of mineral fertilizers to change growing conditions affects the width of annual rings over a relatively short period following fertilization and may, in some cases, bring about changes in wood density by a few percentages. Fertilization can increase the productivity of pine stands but the possibility of improving timber quality is questionable. Forest drainage reduces the wood density and the latewood proportion; however, such an effect is observable only in post-draining years. Later, the effect is the opposite: the latewood proportion and the density increase and ultimately good results are achieved. The alkalization of the environment and long-term emission of alkaline dust from the cement plant at Kunda have decreased the growth of top and lateral shoots and radial increment, but may stimulate the proportion of heartwood, precocious maturation and ageing of the stand. Moderate alkaline pollution of a pine stand growing on acidic soil stimulates radial increment, but does not result in lower latewood percentages or wood density. A drastic rise in alkaline dust pollution results in slower wood increment formation, narrower annual rings compared to the control variant and higher latewood percentages and wood density; in areas of very high pollution, however, weighted mean strength properties in the stem cross-section are lower than those in unpolluted stands.en_US
dc.description.abstractKäsiraamatute ja erinevate normide võrdlustabelites puuduvad Eestis kasvavate puuliikide puidu omaduste andmed. Sama puuliigi puidu omadused sõltuvad muuhulgas üsna palju geograafilisest piirkonnast ja kasvutingimustest, mistõttu ei saa naabermaade uurimistulemusi sageli otse üle võtta ning seepärast on vaja kohapealseid uuringuid. Arvestades eeltoodut, püstitati käesoleva doktoritöö eesmärkideks: 1) määrata mõningate füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste varieerumine männi peamistes kasvukohatüüpides; 2) uurida puidu omaduste muutumist männitüve radiaal- ja pikisuunas; 3) uurida juveniilpuidu omadusi männitüves; 4) selgitada välja mõnede metsakasvatuslike võtete (kuivendamine, väetamine) mõju männipuidu omadustele; 5) teha kindlaks pikaajalise tolmusaaste mõju männipuidu omadustele. Puude kasvutingimused erinevates kasvukohtades mõjutavad oluliselt puidu omadusi. Männipuidu omaduste varieeruvus on suur nii puu tüves, puistus kui ka puistute vahel. Puidu niiskus sõltub otseselt kasvukoha tingimustest. Niiskust on rohkem soomännikutes kui pohla- ja mustikamännikutes kasvavates puudes. Nõmmemetsades kasvanud hariliku männi puit on paremate ning rabades kasvanud halvemate omadustega: keskmine tihedus on vastavalt 513–545 kg/m3 ja 414–464 kg/m3, paindetugevus vastavalt 97–100 MPa ja 71–83 Mpa ning survetugevus vastavalt 55–56 Mpa ja 41–52 Mpa. Puu kõrgus määrab tugevusomaduste varieerumise tüve alumises pooles. Mida kõrgem tüvi, seda väiksem on tugevusomaduste varieerumine ladva suunas. Juveniilpuidu tihedus moodustab 83,8% perifeerse maltspuidu tihedusest, paindetugevus on vastavalt 62% ja otspinna kõvadus 81,2%. Juveniilpuidu survetugevus pikikiudu väheneb ladva suunas kiiremini kui maltspuidu survetugevus. Kasvutingimuste muutmine mineraalväetiste lisamisel mõjutab aastarõngaste laiust suhteliselt lühikesel väetamisjärgsel perioodil ja võib mõnel juhul kutsuda esile puidu tiheduse muutumise paari protsendi ulatuses. Väetamine võib suurendada männikute tootlikkust, kuid sellega ei pruugi paraneda puidu kvaliteet. Metsa kuivendamine vähendab puidu tihedust ja sügispuidu osa aastarõngas. Selline efekt ilmneb ainult esimestel kuivendamisjärgsetel aastatel. Hilisem mõju on vastupidine – sügispuidu osa ja tihedus suurenevad ning lõpuks saavutatakse paremad tehnilised omadused. Aluseline keskkond ja aluselise tolmu pikaajaline heide tsemendivabrikutest on vähendanud ladva ja külgvõrsete ning tüve radiaalset juurdekasvu, kuid võib stimuleerida lülipuidu teket, puistu varasemat küpsemist ja vananemist. Mõõdukalt saastunud keskkond stimuleerib kasvava männi radiaalset juurdekasvu, kuid see ei too kaasa sügispuidu protsendimäära langust ega puidu tiheduse vähenemist. Puidu juurdekasv on suure tolmusaaste piirkonnas aeglasem, aastarõngad kitsamad ning tihedus ja sügispuidu osakaal suuremad võrreldes saastamata aladel kasvava puiduga. Puidu keskmised tugevusnäitajad on väga suure saastega aladel tüve ristlõikes väiksemad kui saastamata puistutes.EST
dc.publisherEesti Maaülikoolest
dc.subjectmändEST
dc.subjectkasvukohadEST
dc.subjectpuitEST
dc.subjectpuidukvaliteetEST
dc.subjectfüüsikalised omadusedEST
dc.subjectmehaanilised omadusedEST
dc.subjectEestiEST
dc.subjectdissertatsioonidEST
dc.titleThe influence of growth conditions on physico-mechanical properties of Scots pine (Pinus sylvestris L.) wood in Estoniaen_US
dc.title.alternativeKasvutingimuste mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) puiduomadusteleEST
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2015-06-15
dc.type.qualificationnamePhD


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.