Show simple item record

dc.contributor.advisorReintam, Endla
dc.contributor.advisorKrebstein, Kadri
dc.contributor.authorAre, Mihkel
dc.date.accessioned2014-05-26T07:14:34Z
dc.date.available2014-05-26T07:14:34Z
dc.date.availableMagistritööle on määratud üldsusele avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise osas piirang viis aastat.
dc.date.issued2014
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/1448
dc.description.abstractRohumaade tallamist ei ole varasemalt uuritud. Selleks, et saada paremat ülevaadet mulla tallamise järelmõjust tehti see uuring ühes Eesti rohumaa katsejaamas, mis asub Tartu lähedal Rõhus. Karjama raihein (Lolium perenne L.) ”Karlu” külvati 2009.a juunis ja hübriidlutsern (Medicago sativa) “Raidi” külvati 2008.a septembis. Aastal 2010 teostati lämmastikuga väetamine, kus kasutati normi 200 kg ha-1 ja mida lisati kolm korda väetatud raiheina variantidele. Tallamist tehti peale igat niidet kolm korda aastatel 2010-2011, kasutades selleks traktorit haagisega, mis kaalusid 24,5 kN ja 29,5 kN. Käesolevas uuringus analüüsiti aastaid 2012-2013. Mullaproovide võtmiseks kasutati metallsilindreid mahutavusega 88,20 cm3, milledega võeti proove sügavusest 0-5 kuni 20-25 cm või sügavusest 0-30 cm 5 cm intervalliga mida kasutati neljandal proovide võtmise korral, mis toimus 11.oktoobril. Mullaproove võeti aastal 2012 neli korda järgmistel kuupäevadel: 27.04, 06.06, 30.07 ja 11.10. Siis mõõdeti järgmiseid näitajaid: 1) lasuvustihedust, 2) üldpoorsust, 3) aeratsioonipoorsust, 4) veeläbilaskvust ja 5) mulla mahulist veesisaldust. Peale seda töödeldi proove laboris. Mulla mahulist niiskust mõõdeti ka 06.05.2013, kuid seekord kasutati selleks percomeetrit. Niitmist teostati kolm korda aastal 2012, eesmärgiga mõõta taimede maapealset biomassi, niited tehti järgmistel kuupäevadel: 6.06, 30.07 ja 11.10. Penetromeetrilist takistust mõõdeti 2 korda, millest esimene kord oli 12.10.2012 ja teine kord 06.05.2013. Tulemusi töödeldi mitmefaktorilise dispersioonanalüüsiga ja Post-hoc analüüsiks kasutati Tukey HSD testi, kus mõlemi puhul kasutati 95% usalduspiiri. Uurimistöö tulemused näitasid, et vaatamata mõningale mulla omaduste paranemisele ja taimse biomassi saagikuse tõusule on tallamisel pikaajaline mõju mullale. Peamised muutuseid leiti viimasel proovide võtmise korral väetatud raiheina variantides, kus enamus parameetritel puudus statistiliselt oluline erinevus (p<0,05) tallavuse vahel. Selle põhjus võib olla selles, et mõõdukas väetamine tugevdab juurestikku. Vaatamata sellele on mulla taastumine loomulikul teel bioloogiliste (taimede juured, vihmaussid) ja abiootiliseste (põua/sademete tsüklid, külmumine) faktorite toimel pikaajaline protsess. Selleks, et saada paremini teada, kuidas erinevad N väetise kogused mulla taastumisele kaasa aitavad on vaja tulevastes uuringutes edasi uurida ja on tarvis teha täiendavaid uuringuid tallamise järelmõju suhtes, mis hõlmavad pikemat perioodi, kui käesolev uuring.est
dc.description.abstractThe after-effects of soil compation on grassland has not been studied before. To get a better knowledge of soil compaction after-effects this study was made in Estonia on an experimental station grassland located near Tartu in Rõhu. Perennial ryegrass (Lolium perenne L.) „Karlu“ was seeded in June 2009 and alfalfa (Medicago sativa) „Raidi“ in September 2008. In year 2010 Nitrogen fertilizer with a rate of 200 kg ha-1 was applied three times to the fertilized ryegrass variant. The compaction was done after every cut 3 times in the years 2010-2011 with a tractor and trailer weight of 24,5 and 29,5 kN. In this study analysed the years 2012-2013. For taking soil samples metal cylinders with a displacement of 88,20 cm3 were used to take samples from a depth 0-5 to 20-25 cm or from 0-30 cm with a interval of 5 cm like it was used on the fourth soil sample taking date on 11.10. The soil samples were taken 4 times in the year 2012 on the following dates: 27.04, 06.06, 30.07 and 11.10. It was measured: 1) bulk density, 2) total porosity, 3) air-filled porosity, 4) water permeability and 5) soil moisture content. After the samples were treated in the laboratory. Soil moisture content was also measured in 06.05.2013 using, but in this time with a percometer. Cuts were made three times to measure the plant biomass in the year 2012 on the following dates: 6.06, 30.07 and 11.10 The penetration resistance was measured 2 times the first on in 12.10.2012 and the second one in 06.05.2013. The results were treaded with multi-factorial analysis of variance and for Post-hoc was used a Tukey HSD test, in both a confidence level 95% was used. The results of this study showed that despite some recovery in soil properties and plant biomass compaction has an long-term impact for the soil. The major changes were found especially in the fertilized ryegrass where there was at last the sampling event, for most parameter no significant difference (p<0,05) between compaction. The reason for this could be, that moderate amount of fertilizer strengthens the root system. Despite this loosening the soil naturally with biological factors (roots, earthworms) and abiotic factors (drought/wet cycles, freezing) is a long-term process. To get a better answer how different N fertilizer applies affect the recovery of compacted soils, further investigations are needed and also is needed more investigations that analyse the after-effects for a longer period than this study.eng
dc.subjectrohumaadEST
dc.subjectmulla tallamineEST
dc.subjectraiheinEST
dc.subjectlutsernEST
dc.subjectsaagikusEST
dc.subjectmulla omadusedEST
dc.subjectmagistritöödEST
dc.titleMulla tallamise järelmõju karjamaa raiheina (Lolium perenne L.) ja hariliku lutserni (Medicago sativa) saagikusele ja mulla omadusteleest
dc.title.alternativeThe aftereffect of soil compaction on yield of perennial ryegrass (Lolium perenne L.) and alfalfa (Medicago sativa) and soil propertieseng
dc.typeMaster Thesis
dc.date.defensed2014-06-02


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.