Show simple item record

dc.contributor.advisorKuznetsova, Tatjana
dc.contributor.advisorOts, Katri
dc.contributor.authorElm, Kerttu
dc.date.accessioned2013-06-09T19:46:26Z
dc.date.available2013-06-09T19:46:26Z
dc.date.issued2013
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/1327
dc.description.abstractEesti territooriumil on turbaalasid 1,2 mln ha. Seega on neil suur ökoloogiline tähtsus. Iga aastaga tekib juurde uusi jääksoid, mis on oluliseks CO2 emissiooni allikaks. Samal ajal tekib puidu põletamisel katlamajades jäätmena suur kogus tuhka, mida oleks võimalik ära kasutada jääksoode metsastamisel. Metsastamise tulemusi jääksoodel on uuritud Eestis mitmeid aastaid. Antud töö eesmärgiks on selgitada puutuha (15 t/ha) ning puu- ja põlevkivi segutuha (10 t/ha+8 t/ha) mõju hariliku kuuse (Picea abies) ja hariliku männi (Pinus sylvestris) kasvule (tüvi, okkad, võrse, juur) ning uurida optimaalseid tuhakoguseid jääksoo metsastamiseks lähtudes turbaala spetsiifikast. Katseala oli Puhatu ammendunud freesturbaväljal. Peale teist kasvuaastat mõõdeti puude vegetatiivorganite (okas, võrse, tüvi, juur) kasvuparameetrid ja saadud tulemusi võrreldi omavahel. Kontrollalaga võrreldes olid kõik saadud parameetrid suuremad väetatud aladel. Puuliikidest produktiivseim oli kuusk - ühe puu biomassiks peale teist kasvuaastat (2012) oli puutuhaga väetatud alal keskmiselt 65,5 g. Männi puhul oli tootlikum puu- ja põlevkivituhaga väetatud ala, keskmine biomassi produktsioon oli ühel puul 27,8 g. Ka mitmed Soomes ning Rootsis läbi viidud katsed kinnitavad puutuha positiivset mõju väetisena puude kasvule jääksoodel.EST
dc.description.abstractThere are 1.2 mln hectares of peatlands in Estonia. They have a great ecological value. Each year peat mining leads to new cutaway peatlands, which are substantial sources of CO2 emission. Large amount of wood ash that is produced as a waste by burning wood in boilers could be used for afforestation on cutaway peatlands. For several years there have been many studies about afforestation on cutaway peatlands in Estonia. The aim of this study is to explain the impact of wood ash (15 t/ha) and a mixture of wood ash and oil shale ash (10 t/ha+8 t/ha) on the growth parameters (stem, needle, shoot, root) of Norway spruce (Picea abies) and Scots pine (Pinus sylvestris) and also to analyze the optimal amounts of ash for afforestation on cutaway peatlands based on the peculiarity of the peat soil. The study area was on Puhatu cutaway peatland. The growth parameters of vegetation organs of the trees were measured after second year of growing and the results were compared to each other. The results of the trees that grew on the treated plots were better comparing to trees from the control plots. Picea abies appeared to be the more productive species - a tree grew on average 65.5 g biomass on the wood ash plot in the second growing year after fertilisation. In the case of Pinus sylvestris greater results were from the plots fertilized with mixed ash – a tree grew on average 27,8 g of biomass after fertilization. Several studies from Finland and Sweden confirm the positive effect of wood ash fertilization on tree growth on cutaway peatlands as well.
dc.subjecttuhkEST
dc.subjectjääksoodEST
dc.subjectmetsastamineEST
dc.subjectpuud (bot.)EST
dc.subjectkuuskEST
dc.subjectmändEST
dc.subjectbiomassEST
dc.subjectväetamineEST
dc.subjectfreesturbaväljadEST
dc.subjectmagistritöödEST
dc.titlePuutuha ning puu- ja põlevkivi segutuha mõju puude maapealse ja maaaluse biomassi formeerumisele ammendatud freesturbaväljadelen_US
dc.title.alternativeThe effect of wood ash and a mixture of wood ash and oil shale ash on the above and below-ground biomass formation of seedlings on a cutaway peatlanden_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2013-06-12


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.