Show simple item record

dc.contributor.advisorVilbaste, Sirje
dc.contributor.authorEljas, Kairi
dc.date.accessioned2013-06-07T13:49:49Z
dc.date.available2013-06-07T13:49:49Z
dc.date.issued2013
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/1287
dc.description.abstractVeepoliitika raamdirektiiv seab kõikide liikmesriikide ülesandeks saavutada hea keskkonnaseisund kõikides veekogudes aastaks 2015. Mereseire puhul rakendub ka Merestrateegia raamdirektiiv, mille kohaselt tuleb saavutada hea keskkonnaseisund kõikides rannikumere veekogumites aastaks 2020. Peale EL raamdirektiivide on Eesti seotud ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja kokkulepetega, millest olulisemad on HELCOM ja Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu. Mereseire viiakse läbi vastavalt EL VRD nõuetele rannikumere operatiiv- ja ülevaateseirena. Eesti rannikuvesi on jaotatud vastavalt keskkonnaministri määrus nr 44-le kuute tüüpi, milleks on Soome lahe kaguosa, Pärnu laht, Soome lahe lääneosa, Läänesaarte avamere rannikuvesi, Väinameri ja Liivi laht. Meetodid, mida seiretöödel kasutatakse, k.a. laboratoorsetel töödel kasutatavad meetodid, põhinevad valdavalt rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatel ja need on järgitavad ka teistes Läänemere riikides (sh HELCOM COMBINE jaoks aksepteeritud metoodikaid) (Rannikumere operatiivseire..., 2012). Käesolev töö baseerus aastate 2009-2012 rannikumere operatiiv- ja ülevaateseire aruannetes esitatud andmetel. Põhiliseks eesmärgiks oli teada saada, kas rannikumere seisund on halvenenud või paranenud ning milline on Soome lahe rannikuvee seisund võrreldes Eesti läänerannikuveega. Seiretulemuste võrdlemisel tuli esile mitmeid probleeme, millest peamiseks oli hindamismeetodite sobimatus mõningate veekogumite puhul (enamjaolt Lääne-Eesti rannikumere veekogumites). Töö hüpoteesiks oli: arvestades Eesti rannikumere eripära ja rannikumere piirkondade asustustihedust ning tööstuspiirkondade paiknemist, võib Soome lahe keskkonnaseisund olla halvem kui Lääne-Eesti rannikumere seisund. Tulemuste põhjal sai hüpotees ümber lükatud. Seega võib kokkuvõtteks viimase nelja aasta tulemuste põhjal öelda, et parem keskkonnaseisund on Soome lahe veekogumitel võrreldes Lääne-Eesti rannikuveega. Samas tuleb tõdeda, et kuigi seisundiklassid on püsinud muutumatuna (võrreldes aastaid 2009 ja 2012), on kvaliteedielementide näitajad hakanud langema, mis viitab halvenevale keskkonnaseisundile.EST
dc.description.abstractEU Water Framework Directive commits all the EU member states to achieve a good quality in all the bodies of water by year 2015. There is also another directive, which is called EU Marine Strategy Framework Directive, that applies to coastal waters and requires to achieve good quality in them by 2020. Estonia is also bound to other international agreements such as HELCOM and International Council for the Exploration of the Sea. According to EU WFD marine monitoring consists of operational and surveillance monitoring. Estonian coastal waters have been divided into 6 groups such as southeastern part of Gulf of Finland, Pärnu Bay, western part of Gulf of Finland, open coastal waters of Western Islands, Väinameri and Gulf of Riga. Methods that are used on monitoring, including methods that are used during laboratoy works, are based on internationally reknown techniques and are traceable in other Baltic Sea regions (this also includes HELCOM COMBINE methods) (Rannikumere operatiivseire..., 2012). This thesis is based on the reports of Estonian Coastal Sea Monitoring from 2009 to 2012. The aim of this paper was to find out if the status of Estonian coastal waters has been getting better or worse and also to compare the statuses of North Estonian coastal waters and West Estonian coastal waters. This brought up many problems from which the main issue was that the evaluation system does not apply very well to some of the coastal waters due to their characteristics mostly in West Estonian coastal waters. The hypothesis of this thesis was: taking into account the characteristics of Estonian coastal waters , population density in coastal areas and the location of industrial regions, one can say that the status of North Estonian coastal waters is worse than the status of West Estonian coastal waters. According to the results the hypothesis was overruled. In conclusion I can say that the condition of North Estonian coastal waters is better compared to West Estonian coastal waters. Although the status class (being moderate in most coastal water bodies) has remained the same in overall evaluation, if 2009 and 2012 are compared, it is clear that individual statistics have shown decline in the status according to the results. This refers to deteriorating environmental conditions in the coastal waters.
dc.subjectrannikumeriEST
dc.subjectkeskkonnaseisundEST
dc.subjectmereseireEST
dc.subjectvõõrliigidEST
dc.subjectHELCOMEST
dc.subjectmerepoliitikaEST
dc.subjectõigusaktidEST
dc.subjectEestiEST
dc.subjectbakalaureusetöödEST
dc.titleEesti rannikumere seisund viimastel aastatelen_US
dc.title.alternativeStatus of Estonian Coastal Waters in Recent Yearsen_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2013-06-13


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.