Show simple item record

dc.contributor.authorLassen, Brian
dc.date.accessioned2009-11-12T10:12:38Z
dc.date.available2009-11-12T10:12:38Z
dc.date.issued2009
dc.identifier.issn978-9949-426-73-7
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/127
dc.description.abstractKoktsiidid on ainuraksed parasiidid, kes tabandavad paljude imetajate soolerakke. Kõige tähtsamad veistel parasiteerivad koktsiidiliigid kuuluvad perekondadesse Eimeria ja Cryptosporidium. Need parasiidid põhjustavad eelkõige vasikatel ja noortel mullikatel sooleepiteeli rakkude hävimist, mis võib viia kliiniliste nähtude nagu näiteks diarröa tekkeni. Tihti haigustunnused puuduvad või on subkliinilised. Nakkus on iselimiteeruv, kuid selle patogeeni vastu immuunsuse omandamine sõltub nakkusdoosist ning loomade vanusest ja tervislikust seisundist. Koktsiidinakkus on harva letaalne, kuid pidurdab sageli loomade arengut. Aeglasem kaalu- iive võib põhjustada loomade vähenenud jõudlust. Koktsiidinakkusi uuriti Eestis 20 aastat tagasi ning ilma kvantitatiivseid andmeid esitamata. Piimakarjakasvatus on teinud vahepeal läbi tohutud muutused uute pidamissüsteemide kasutuselevõtu näol, mis võivad olla muutnud ka loomade invadeeritust parasiitidega. Käesolevas töös uuritakse koktsiidinakkuste praegust olukorda Eesti veisefarmides, antakse hinnang nakkust mõjutavatele faktoritele ja arvutatakse välja Eimeria nakkusega seotud kaod Eesti piimakarjafarmide jaoks. Uurimus sisaldab ka andmeid ühest autori poolt Leedus teostatud koktsidiooside uuringust piimakarja lehmadel ja kirjanduse ülevaadet parasiitsetest ainuraksetest koduloomadel Eestis. Uurimistöö jooksul koguti kõikide Eesti maakondade 45 piimakarjafarmist kokku 1050 roojaproovi. Loomad jagati kolme vanusegruppi: alla 3 kuu vanused (G0), 3-12 kuu vanused (G1), üle 12 kuu vanused loomad (G2). Koproproovid uuriti kvantitatiivse l otatsiooni meetodil Eimeria ja modii tseeritud Ziehl-Neelseni meetodil Cryptosporidium’i ootsüstide suhtes. Eimeria perekonna liigid määrati morfoloogiliste tunnuste alusel ja Cryptosporidium’i liigid lisaks ka geneetiliselt. Iga farmi juhatajat küsitleti parasiitide esinemise, pidamissüsteemi, veterinaar-sanitaarse hügieeni ja loomade ravimise kohta. Ootsüstide eritumist mõjutavaid faktoreid uuriti statistiliselt juhuslikele mõjudele allutatud multivariaabli segamudeli abil. Stohhastilisel mudelil simuleeriti Eimeria nakkusest põhjustatud toodangu kadusid 100-pealises Eesti katsekarjas kümne aasta jooksul. Statistiliselt tõesed koktsiidinakkused Eesti veisekarjades tehti kindlaks kõikides farmides, nende levimus farmiloomade hulgas ulatus 100%-ni. Vanusegruppides G0, G1 ja G2 esines Eimeria spp. vastavalt 35%, 63% ja 17% loomadest. Cryptosporidium spp. leiti samades vanusegruppides vastavalt 24%, 29% ja 37% loomadest. Veisekarjadest kogutud proovidest määrati kokku 12 erinevat Eimeria liiki: : E. bovis (30%), E. zuernii (22%), E. ellipsoidalis (14%), E. canadensis (13%), E. auburnensis (6%), E. subspherica (6%), E. alabamensis (3%), E. wyomingensis (3%), E. cylindrica (2%), E. brasiliensis (1%), E. pellita (1%), ja E. bukidnonensis (<1%). Esmaleidudeks Eestis olid järgmised liigid: Eimeria alabamensis, E. brasiliensis, E. bukidnonensis, E. canadensis, E. cylindrica ja E. wyomingensis. Ootsüstide genotüpiseerimisel identii tseeriti proovidest Cryptosporidium parvum and Cryptosporidium andersoni. Ühel inimese haigestumise juhtumil, kus nakkus saadi tõenäoliselt farmi külastamisel, identii tseeriti haigustekitajana samuti C. parvum. Kõhulahtisusega loomade arv oli positiives korrelatsioonis Cryptosporidiumi leiuga (semi- kvantitatiivne meetod) loomadel (regresiooni kordaja=0.07, p=0.05), aga Eimeria nakkuse puhul oli seos negatiivne (regresiooni kordaja= -0.08, p=0.01). Diarröad esines kõige rohkem grupis G1 ja see vähenes harilikult loomade vanemaks saades. Ootsüstide arv grammi rooja kohta vähenes koos loomade vanuse suurenemisega nii Cryptosporidium’i kui ka Eimeria puhul. Leedu farmides oli rohkem nii eimeeriatega kui ka krüptosporiididega nakatunud loomi. Võrreldes Eestiga, esines Leedus palju sagedamini E.alabamensis’t. Külastatud farmide juhatajatele esitatud küsimuste vastustest nähtub, et parasiitide vastaseid töötlusi tehakse harva ja enamasti kasutatakse selleks vaid insektitsiide. Teadmised parasitoloogiliste probleemide olemasolust ei olnud vastavuses tegelike parasitoloogiliste leidudega roojaproovidest. Kombineerides epidemioloogilisi faktoreid juhuslike mõjudega segamudelis leiti, et nii Eimeria kui Cryptosporidium’i ootsüstide eritumise võimalus suurenes, kui vasikad eemaldati koheselt pärast sündi emasloomade juurest. Võima lus ed Cryptosporidium’i ootsüstide eritumiseks vähenesid, kui karja suurus ületas 150 looma ja kui loomi peeti karjamaal. Alla 3-kuuste vasikate eraldi pidamisel vähenes Eimeria ootsüstide eritumine üle 12 kuu vanustel veistel. Eimeria ootsüstide eritumine üle 12 kuu vanuste veiste rühmas oli suurim sügisel. Eimeria ootsüstide eritumist suurendavateks faktoriteks samas veiste vanusegrupis olid niiskusesisaldus üle 75% ja vabanenud bokside taaskasutamine. Helmindid reeglina suurendasid Eimeria ootsüstide eritumist, samal ajal kui rühmades G0 ja G2 vähendas veiste herpesviiruse tüüp 1 ootsüstide eritumise võimalusi. Eimeeriatega nakatunud saja looma toodangu languse stohhastiline simulatsioon kolmes erinevas stsenaariumis andis tulemuseks farmeri tulu vähenemise 11%, 8% ja 2%. Need kolm stsenaariumi olid vastavalt: 1) halvim juhtum maksimaalsete Eimeria nakkuse mõjudega loomade arengule, koos suremusega; 2) juhtum praegu Eesti veisefarmides valitsevate hinnanguliste mõjudega; 3) parim juhtum kõige väiksemate võimalike mõjudega. Aeglasest kehakaalu langusest põhjustatud esimese seemenduse hilinemine mullikatel omas kõige tugevamat mõju toodangule ja majandusele. Surmajuhtumid ja aeglasem kaalu-iive olid väiksema tähtsusega. Koktsiide võib leida peaaegu igast Eesti farmist. Eimeria perekonna parasiidid nakatavad sageli 3-12 kuu vanuseid veiseid, kusjuures neil võib ilmneda diarröa. See vanusegrupp on nakkusele kõige vastuvõtlikum tänu võimalikule allasurutud või veel vähearenenud immuunsusele. Vanemad lehmad kannavad sageli nii Eimeria kui Cryptosporidium’i nakkust ja nende eraldamine noorloomadest (G1) aitab ära hoida vasikate nakatumist. Kui bokse ei puhastata, siis võimalused nakkuse levikuks suurenevad, hoolimata ajavahemik pikkusest, mil boksid seisavad tühjalt ning ootsüstid peaksid hävima. Vasikate jätmine emasloomade juurde mõjutab statistiliselt oluliselt Eimeria ootsüstide eritumist (ootsüstide arv on väiksem) Eesti piimakarjafarmides. Ei ole teada, kas seda põhjustavad immunoloogilised faktorid, keskkonnategurid või stressi puudumine, kuid igal juhul tasuks seda koktsidiooside tõrjemeetmeid planeerides arvesse võtta. Täiendavalt karja tabandavad patogeenid sekkuvad juba olemasolevasse nakkusesse ja mõjutavad samuti Eimeria ootsüstide eritumise intensiivsust. Parasiitidega nakatumise suurenemine või vähenemine võib mõjutada teisi patogeene nende vohamise või kadumise suunas ja vajalik oleks terviklik lähenemine probleemile. Sügis on suurima Eimeria-riski aeg ja võiks olla soovituslikuks kõrgendatud teadlikkuse perioodiks piimakarja pidavatele farmeritele. Diarröa ei osutunud käesoleva töö põhjal heaks koktsiidinakkuse indikaatoriks. Uuringute läbiviimise ajal ilmnes, et nii farmerite teadmised koktsiididest kui ka nende parasiitide tõrje Eesti piimakarjafarmides praktiliselt puudusid. Asja annaks palju parandada, kui farmereid koktsiidide olemasolust farmis ja nende tõvestavusest informeerida, tõstes loodetavasti need veiste patogeenid päevakorda. Otsustades nähtud pidamistingimuste põhjal, võiksid suhteliselt väikesed muudatused pakkuda farmerile aastasissetuleku tõusu 6-9% pikemaks ajaks. Käesoleval ajal on saadaval uued ravimid, mis annavad kiireid ja märgatavaid tulemusi. See lähenemisviis on adresseeritud sümptomite, kuid mitte probleemi enda likvideerimiseks. Suuremat kasu ja tulu annaks tõenäoliselt pidamistingimuste parandamine ja seda eriti noorloomade puhul. Koktsiidinakkuste tõrjeks on juba olemas teadmised, meetodid ja vahendid ning neid on vaja vaid rakendada. Kui on saavutatud teadlikkus, mõistmaks nakkuse mõju vähendamise kaudu saadavat kasu, algab ka muutus karjapidamise strateegias.en_US
dc.publisherEesti Maaülikoolest
dc.subjectveisEST
dc.subjectkoktsidioosidEST
dc.subjectveiste haigusedEST
dc.subjectveterinaardiagnostikaEST
dc.subjectepidemioloogiaEST
dc.subjectloomatauditõrjeEST
dc.subjectloomatervishoidEST
dc.subjectEestiEST
dc.subjectdissertatsioonidEST
dc.titleDiagnosis, Epidemiology and Control of Bovine Coccidioses in Estoniaen_US
dc.title.alternativeVeiste koktsidiooside diagnoosimine, epidemioloogia ja tõrje Eestisen_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2009-12-16
dc.type.qualificationnamePhD


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.