Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorKorjus, Henn
dc.date.accessioned2009-06-01T08:23:34Z
dc.date.available2009-06-01T08:23:34Z
dc.date.issued2009
dc.identifier.isbn978-9949-426-67-6
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/124
dc.description.abstractKäesolev töö selgitab Forest Design (FD) meetodi, mis on Göttingeni Ülikooli professori Klaus von Gadowi väljapakutud uudne kontseptsioon, kasutamisvõimalusi metsakorralduses. Klassikaline metsakorralduse teooria tugineb metsamajanduse pikaajalise stabiilsuse eeldusele, mis ei sobi paraku enam reaalsusega. Tänapäeval majandatakse metsi muutuvate kasvutingimuste ja muutliku inimtegevuse keskkonnas. FD meetodi eelkäijaks Eestis on emeriitprofessor Artur Nilsoni 1996.a. esitatud pideva metsakorralduse kontseptsioon. FD meetod tugineb seitsmele põhipostulaadile, mida praktiline metsakorraldus on Eestis sageli ignoreerinud: 1. „Tasakaalustav” põhimõte: Metsandus peab täitma inimeste mitmekesiseid soove ja nõudmisi ning seetõttu on metsakorralduse ülesandeks erinevate huvigruppide ja soovide tasakaalustamine otsustamisprotsessis. 2. „Kohanemise” põhimõte: Pidevalt muutuvad puistute kasvutingimused ja inimeste kehtestatud majandamiskeskkond nõuavad metsakorralduse pidevat ümberorienteerumist ja kohandumist. 3. „Ruumilisuse” põhimõte: Metsade ruumiline paiknemine ja struktuur on väga olulised ning seda tuleb tunnistada ja arvestada kavandamisprotsessis. 4. „Hierarhia” põhimõte: Erinevad puistud ja metsa majandamise eesmärgid on hierarhiliselt määratletavad ning seda tuleb kavandamisprotsessis arvestada. Lokaalseid ja globaalseid eesmärke tuleb kavandamisel omavahel seostada ja tasakaalustada. 5. „Algseisundi” põhimõte: Olukord kavandamisprotsessi alguses („algseisund”) on kavandamisel ainus kindel punkt ja seetõttu tuleb algseisundit kirjeldada piisava tähelepanuga, et võimaldada parimat prognoosimist, kavandamist ja tagasisidet. 6. „Integreerituse” põhimõte: Metsakorralduses tuleb kasutada kogu saadaolevat informatsiooni. Lisanduva informatsiooni kasutamine ja integreerimine parandab kavandamise ja otsustamise kvaliteeti. 7. „Ajalise akna” põhimõte: Metsakorralduses tuleb loobuda väga pikaajalistest prognoosidest. Selle asemel tuleks kasutada realistlikku ajalist perspektiivi, mille puhul prognoosid on veel piisava usaldusväärsusega. Klassikalises metsakorralduses on tavaline, et iga metsatüübi jaoks on välja töötatud standardne majandamise skeem, mida loetakse optimaalseks. Selline „standardiseeritud“ metsakorraldus vaatleb puistuid ühelaadsetena ja ei ole paindlik. FD meetod tugineb alternatiivsete võimaluste (Multiple Path) teooriale, mis eeldab, et iga puistu majandamiseks on alati mitu alternatiivset võimalust. Erinevate alternatiivide järgi on võimalik puistu arengut prognoosida ja seetõttu saab valida puistute kogumist ja eesmärkidest lähtuvalt igale puistule sobivaima majandamise skeemi. FD meetod võimaldab metsakorralduses arvestada väga paljude uudsete aspektidega, sealhulgas analüüsida riskide ja määramatuse mõjusid. Optimaalse majandamiskava koostamine puistute kogumi jaoks on võimalik lineaarplaneerimise või heuristilisi meetodeid kasutades. Sageli ei eksisteeri tegevuskava osas parimat lahendust, vaid mitu lahendust on võrdselt head. Käesolev töö tugineb viiele artiklile, milles lähteandmetena on kasutatud Eesti riigimetsade takseerkirjelduste andmebaasi, metsa kasvukäigu püsiproovialade võrgustiku, Järvseljal asuvate metsa kasvukäigu püsikatsealade, ammendatud põlevkivikarjääride metsastamiskatsete ja Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku projekti (EMKAV) metsainventeerimise andmeid. Töös kasutati metsade kasvu ja struktuuri modelleerimise, metsade looduslikkuse hindamise, mitmekesisuse ja naaberpuude hinnangutel põhinevate indeksite ja MELA tarkvaral põhinevaid strateegilise kavandamise meetodeid. Järvselja püsikatsealade andmetest selgus, et metsi majandades saab säilitada alade mitmekesisust ja raiete abil imiteerida looduslikke häiringuid (artikkel I), kui analüüsida alternatiivsete majandamisvõtete võimalusi. Metsa kasvukäigu püsiproovialade võrgustiku andmeid analüüsides selgus, et intervallmeetodil kogutud püsiproovitükkide andmetest saab koostada metsa kasvukäigu simulaatori jaoks vajalikke mudeleid vaid siis, kui raied ja häiringud on hästi dokumenteeritud, või diferentsmudeli laadseid väljundeid, kui tegelikud võtted ei ole teada, sel juhul tuleks eeldada nn „metsade keskmist majandamist” (artikkel II).Looduslikkuse hindamine puistute inventeerimisel on võimalik ning seeläbi on võimalik paremini põhjendada metsakorralduslikke otsuseid (artikkel III). EMKAV projekti käigus väljatöötatud metoodika on hindamiseks sobiv ja tema rakendamine praktilises metsakorralduses ei ole keeruline. Puu lähimatel naabritel põhinevad struktuuriindeksid võimaldavad puistu struktuuri detailsemalt kirjeldada. Puistu looduslikkuse hinnang on seotud nii puistu elava kui ka surnud osa struktuurinäitajatega. Lagupuidu kogus Eesti puistutes ei ole looduslikkuse aspektist nii oluline näitaja kui surnud puude paiknemist ja mitmekesisust esitavad struktuuriindeksid ning puude suremise põhjuste mitmekesisus. Ammendatud põlevkivikarjääride metsastamiskatsete analüüsimisel selgus, et põlevkivikarjääride metsaga rekultiveerimisel taastuvad alad hästi: puistute kasv on võrreldav tavapärastes kasvukohtades rajatud metsakultuuridega ja ka puurinde mitmekesisus suureneb kiiresti (artikkel IV). MELA tarkvara abil tehtud arvutisimulatsioonidest selgus, et metsade kasvukiiruse suurenemisel suureneb võimalik raiemaht ning majandamise altenatiivsete võimaluste arv eksponentsiaalselt ja seetõttu tuleks FD meetodi rakendamisel kasutada senisest paremaid modelleerimise vahendeid (artikkel V). FD meetodi rakendamine Eesti metsakorralduses tähendab üleminekut kaasaegsetele prognoosimeetoditele, metsaomanikule suunatud lähenemisviisi rakendamist ja olemasoleva informatsiooni integreeritud kasutamist. FD meetod vajab andmekogumis- ja analüüsimeetodite ning mudelite pidevat edasiarendamist. Puistute kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustik annab metsa kasvu ja struktuuri modelleerimiseks piisavalt lähteandmeid. Lisaks on FD meetodi tulemuslikuks rakendamiseks vajalik ka metsakorralduslik katse- ja näidisalade võrgustik. See võimaldaks paremini uurida, modelleerida ja demonstreerida eelkõige metsanduslike võtete mõju metsa kasvule ja struktuurile. Metsakorraldus on jätkuvalt oluline metsapoliitiline vahend, et saavutada metsade efektiivset ja jätkusuutlikku majandamist Eestis. FD meetod muudab meie arusaamist metsakorraldusest põhjalikult ja FD meetodi rakendamine Eestis on vajalik.en
dc.publisherEesti Maaülikoolest
dc.subjectmetsandusEST
dc.subjectmetsakorraldusEST
dc.subjectmetsamajandusEST
dc.subjectEestiEST
dc.subjectdissertatsioonidEST
dc.titleApproaches to Forest Design in Estoniaen
dc.title.alternativeMetsakorralduse teoreetilisi ja praktilisi aspekte Eestisen
dc.typeThesisen
dc.date.defensed2009-06-16
dc.type.qualificationnamePhD


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
Kõik kirjed Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis DSpace on autoriõigusega kaitstud, kui ei ole teisiti märgitud.