Show simple item record

dc.contributor.authorKöster, Kajar
dc.date.accessioned2009-06-01T08:11:25Z
dc.date.available2009-06-01T08:11:25Z
dc.date.issued2009
dc.identifier.isbn978-9949-426-66-9
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/123
dc.description.abstractTugevad tuuled mõjutavad oluliselt meie metsade dünaamikat. Tormikahjustuste osakaal on aastate lõikes üha enam tõusnud, seega on antud teema muutunud aktuaalseks ja vajadus süvendatud uuringute järele kasvab, eriti pidades silmas kliimamuutuste võimalikku kasvavat mõju. Häiringujärgselt tekkiv lagunev, surnud puit, on tähtis komponent metsaökosüsteemides, olles tihedalt seotud loodusliku mitmekesisuse ja erinevate ökosüsteemisiseste protsessidega. Lagunev puit ökosüsteemis kujutab endast pikaajalist orgaanilise aine ja toiteainete ressurssi, elukohta mitmetele organismidele ja lõpuks on see väga oluline komponent metsamuldade koostises. Majanduslikult on vajalik langetada otsused, milliseid metsanduslikke võtteid kasutada kahjustatud aladel vahetult peale tormikahjustust. Antud otsustest sõltub edaspidine majandusskeem ja kogu uue metsapõlvkonna areng. Majandustegevuse planeerimisel tuleb lähtuda mitte ainult vahetust kahjustusejärgsest olukorrast vaid ka pikemast arenguperspektiivist ning nii tormi kui teiste häiringute kordumise võimalusest. Tormimurru koristamine ja uue metsapõlve istutamine on olnud pikaajaline praktika, mis suurel määral võimaldab tulundusmetsadest saadava puidukoguse maksimeerimist. Pidades silmas teisi eesmärke, eriti metsade looduslikkuse mitmekesisuse suurendamist väärivad igakülgset uurimist ka alternatiivsed majandusvõtted. Käesoleva töö aluseks on unikaalne uurimisandmestik tormikahjustatud metsa püsikatsealadelt. Variantidena vaadeldakse erinevate metsanduslike meetoditega majandatud alasid, kaasa arvatud olukorda, kus tormimurdu ei koristata. Töö annab ülevaate tormialadel häiringujärgselt elus ja surnud puidu biomassi dünaamikas aset leidvatest muutustest. Töö koosneb viiest originaaluuringust (I-V). Erineva intensiivsusega häiringud põhjustavad puistus erinevaid muutusi. Tugevad tormid võivad hävitada kogu puistu, samas nõrgemad tuuled võivad põhjustada ainult mõne üksiku puu surma. Esmase häiringu üle elanud puude saatus võib olla väga erinev. Nad kas: 1) jätkavad kui elujõulised ja terved puud; 2) on saanud kahjustada, kuid taastuvad; 3) Surevad ja mõne aja möödudes langevad maapinnale, kuna nad said niivõrd tõsiselt kahjustada esmase häiringu poolt, või põhjustab nende suremise esmasele häiringule järgnev häiring (tormikahjustusele järgneb kindlasti üraskikahjustus) (II). Hukkunud puistu puitmaterjal jagatakse tavaliselt kaheks osaks: seisvad surnud puud/tüükad ja lamav/toetuv puitmaterjal, mis omakorda mõjutab oluliselt seda kuidas ja kui kiiresti leiavad lagunemiseprotsessid puidus aset. Lamav (maapinnale lähemal või kontaktis olev) puitmaterjal laguneb oluliselt kiiremini kui toetuv või seisev materjal. Täiestikahjustatud alal (kõik puud hukkunud häiringu tõttu) olev materjal laguneb kiiremini kui osaliselt kahjustatud alal (pooled puud puistus kahjustatud/hukkunud) olev puitmaterjal (III). Kui võrdleme majandatud metsa ja loodusliku metsas (majandustegevust pole toimunud juba aastakümneid) ilmneb, et lagupuidu kogused majandatavas metsas on oluliselt madalamad kui looduslikus metsas (I), seda eelkõige seetõttu, et majandatavas metsas eemaldatakse jämedamõõtmeline materjal majandustegevuse käigus. Lagunevat, surnud puitu, ja sinna kogunenud toiteainete aeglast vabanemist loetakse üheks väga oluliseks stabiliseerivaks faktoriks häiringujärgselt. Toiteainete säilitamine ja pikaajaline vabanemine lagupuidust on väga oluline uue puistu tekkele (uuendusele). Käesolevaks ajaks, kus häiringust on möödunud veidi üle viie aasta, ei ole toiteainete sisaldus lagupuidus veel oluliselt muutunud (V) ja lagupuidus olevad toiteained pole uuendust ja selle kasvu mõjutanud. Uuenduse seisukohalt uuenevad kõige paremini tormijärgselt koristatud alad, kus puitmaterjali ülestöötamisega paljastati mineraalmaad väga suures ulatuses ja kus pioneerpuuliigid said kiirelt kasvama hakata. Osaliselt- ja täiestikahjustatud alad uuenevad tunduvalt aeglasemalt, kuid sealne puistustruktuuri ebaühtlane areng loob metsaökosüsteemi, mis tänu oma erivanuselisusele ja liigirikkusele on uutele häiringutele vastupidavam (IV).en
dc.publisherEesti Maaülikoolest
dc.subjectmetsakahjustusedEST
dc.subjecttormikahjustusedEST
dc.subjectmetsaökosüsteemidEST
dc.subjectpuitEST
dc.subjectbiolagunemineEST
dc.subjectbiomassEST
dc.subjectdissertatsioonidEST
dc.titleDynamics of Living and Dead Woody Biomass in Forest Ecosystem After Windthrowen
dc.title.alternativeElusa ja surnud puidu biomassi dünaamika tormijärgses metsa ökosüsteemisen
dc.typeThesisen
dc.date.defensed2009-06-16
dc.type.qualificationnamePhD


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.