Show simple item record

dc.contributor.advisorPiirsoo, Kai
dc.contributor.authorMeinson, Pille
dc.date.accessioned2013-06-05T07:35:00Z
dc.date.available2013-06-05T07:35:00Z
dc.date.issued2013
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/1185
dc.description.abstractKäesolev magistritöö põhineb aastatel 2008-2009 Võrtsjärve viie suurema sissevoolu (Tänassilma, Tarvastu, Õhne, Väike Emajõgi, Konguta) alamjooksult ja väljavoolu (Emajõgi) ülemjooksult kogutud materjalil. Töö eesmärk oli kirjeldada jõgedega Võrtsjärve kantavat ja järvest väljuvat fütoplanktonit, samuti analüüsida partikulaarse orgaanilise aine dünaamikat ning fütoplanktoni osakaalu selles dünaamikas. Töös kasutati minu enda poolt arvutatud ja analüüsitud fütoplanktoni tulemusi, Limnoloogiakeskuse töötajate poolt määratud hüdrokeemiliste analüüside tulemusi ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmebaase. Töö hinnangulised tulemused põhinevad programmi „Statistica 10“ mitteparameetrilistel andmeanalüüsidel. Töö tulemused kokkuvõtlikult: 1) Võrtsjärve sissevooludes oli fütoplanktoni funktsionaalsete gruppide arv suur ja aastati erinev. Sissevooludes domineerisid seisuveekogude väga erinevatele ökoniššidele (Y ja X2) või vooluveekogudele (D ja Tb) iseloomulikud grupid. Väljavoolus oli fütoplanktoni liigiline koosseis suhteliselt ühtlane, mis peegeldus funktsionaalsete gruppide väikeses ja stabiilses arvus nii erinevatel aastaaegadel kui erinevatel aastatel; domineerisid madalatele kihistumata toiteaineterikastele järvedele iseloomulikud grupid S1 ja MP. 2) Võrtsjärve väljavoolu fütoplanktoni biomass, samuti domineeriv grupp S1 olid positiivses seoses hüdroloogiliste ja hüdrofüüsikaliste näitajatega ning negatiivses seoses hüdrokeemiliste näitajatega (Nüld ja räni). Sissevoolude fütoplanktoni biomassil ja domineerivatel gruppidel (X2 ja Y) leiti seoseid keskkonnanäitajatega vähem: kõik kolm fütoplanktoni näitajat olid positiivselt seotud veetemperatuuriga ja negatiivselt seotud räni hulgaga. Üksikutel sissevooludel eraldi leiti seoseid fütoplanktoni ja keskkonnanäitajate vahel rohkem. 3) Võrtsjärve sissevooludes oli fütoplanktoni biomass, klorofülli sisaldus ja liigirikkus suure aastaajalise varieeruvusega, kuid üldiselt madalal tasemel. Võrtsjärve väljavoolus olid eelpoolnimetatud näitajad kõrgemad, eriti vegetatsiooniperioodi lõpuperioodil, mis peegeldas Võrtsjärve küllaltki suurt mõju väljavoolule. 4) Võrtsjärve sissevooludes ja väljavoolus tõusid partikulaarse orgaanilise süsiniku (POC) maksimaalsed kontsentratsioonid kuni 20 mg/L, kuid moodustasid kogu orgaanilisest süsinikust (TOC) ligikaudu 10%. Veidi kõrgemad POC väärtused esinesid sissevooludes, kus märgalade protsent valgalal oli suurem. Leiti statistiliselt usaldusvääne POC erinevus ühelt poolt sissevoolude ja teiselt poolt väljavoolu vahel, samuti POC erinevus kahe uurimisaasta vahel. 5) Võrtsjärve väljavoolus oli fütoplanktoni osakaal POC-s tunduvalt suurem kui sissevooludes. Kõrvutades fütoplanktoni süsinikusisalduse ja POC kontsentratsiooni sesoonseid dünaamikaid, leiti, et fütoplankton moodustab vegetatsiooniperioodil suurema ja enam-vähem kindla proportsiooni POC-st. Sügis-talvisel perioodil ja varakevadel vähenes POC-s fütoplanktoni osakaal, seega pidi sellel perioodil ülekaalus olema teistlaadi orgaanika (valgalalt leostunud osakesed, bakterid, taimede lagunenud osakesed).EST
dc.description.abstractThe present master’s thesis is based on the material collected in 2008-2009 from the lower course of five largest inflows (Tänassilma, Tarvastu, Õhne, Väike Emajõgi, Konguta) and from the upper course of the outflow (Emajõgi) of Lake Võrtsjärv. The aim of the study was to describe the phytoplankton carried into Lake Võrtsjärv by the rivers and the phytoplankton and the phytoplankton discharged from the lake, as well as to analyze the dynamics of particular organic matter and the share of phytoplankton in this dynamics. In the study use was made of the phytoplankton related results calculated and analyzed by myself, the results of hydrochemical analyzes performed by researchers of the Center for Limnology, and databases of the Estonian Meteorological and Hydrological Institute. The estimated results of the study are based on nonparametric data analysis using the program Statistica 10. Summarized results of the study: 1) In the inflows of Lake Võrtsjärv, the number of functional groups was large and varied in different years. In the inflows dominating were groups characteristic of very different ecological niches of standing water bodies (Y and X2), or typical of running water bodies (D and Tb). In the outflow, the species was reflected by the small and stable number of functional groups both in different seasons and different years; dominating were groups S1 and MP which are characteristics of shallow uncertified eutrophic lakes. 2) Phytoplankton biomass in the outflow of Lake Võrtsjärv, as well as the dominating group S1 correlated positively with hydrological and hydrophysical indicators and negatively with hydrochemical indicators (TN and Si). Less correlations were found of phytoplankton biomass and dominating groups in the inflows (X2 and Y) with environmental indicators: all three phytoplankton indicators were positively correlated with water temperature and negatively correlated with Si amount. Single inflows in isolation showed more correlations between phytoplankton and environmental indicators. 3) In the inflows of Lake Võrtsjärv, phytoplankton biomass, chlorophyll content and species richness showed high seasonal variation but were generally at a low level. In the outflow, Lake Võrtsjärv, the above indicators were higher, particularly towards the end of the growth period, which demonstrated a relatively high impact of the lake on the outflow. 4) In the inflows and in the outflow of Lake Võrtsjärv, maximum concentrations of particular organic carbon (POC) increased up to 20 mg/L, accounting for about 10% of total organic carbon (TOC). The concentrations of POC were somewhat higher in the inflows where the percentage of wetlands in the catchment area was higher. A significant difference in POC was found between the inflows and the outflow, as well as between the two study years. 5) In the outflow of Lake Võrtsjärv, the share of phytoplankton in POC was significantly larger than in the inflows. Comparison of the seasonal dynamics of carbon content in phytoplankton and POC concentration revealed that phytoplankton makes up a large and relatively stable share in POC in the growth period. As the share of phytoplankton in POC decreased in late autumn and early spring, there periods must have been dominated by different organic matter (particles leached from the catchment, bacteria, decayed plant particles).
dc.subjectmagistritöödest
dc.titleFütoplankton kui partikulaarse orgaanilise aine kandja Võrtsjärve sissevooludes ja väljavoolusen_US
dc.title.alternativePhytoplankton as a component of particular organic matter in the inflows and outflow of Lake Võrtsjärven_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2013-06-12


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.