Fütoplanktoni klassifikatsiooni täiustamine järvede ökoloogilise seisundi hindamisel

Abstract

Fütoplankton on väikejärvede seire osaks olnud 1998. aastast alates ning on äärmiselt informatiivne elustikurühm, kuna on veekogudes primaarprodutsent. Seetõttu ongi oluline uurida fütoplanktoni muutuseid ning analüüsida fütoplanktoni indekseid, et need peegeldaksid võimalikult täpselt järve ökoloogilist seisundit. Töö teema keskendub suuresti ühetaolisuse indeksile (J), kuna indeks on viimastel aastatel saanud tugevat kriitikat Euroopa Liidu riikidelt ning soovist indeksit Eesti andmetega testida. Eesmärgiks oli analüüsida indeksi toimivust Eesti tingimustes ning vajadusel parandada ühtluse indeksi klassipiire. Antud töö eesmärkideks oleks kontrollida fütoplanktoni ühtluse indeksi piiride sobivust järvede ökoloogilise seisundi hindamisel ning vajadusel nende klasside parandamine, lisaks parandada fütoplanktoni hindamissüsteemi. Selleks, et täita töö eesmärke püstitati kaks hüpoteesi: ühtluse indeksi kasutatavus järvede ökoloogilise seisundi hindamisel on kaheldav peamiselt vähese fütoplanktoni liikide arvu tõttu proovides ning fütoplanktoni näitajad annavad statistiliselt tugevaid seoseid surveteguritega, sest on otseselt sõltuvuses toitesoolade kogusest. Töö hüpoteeside kontrollimiseks ja eesmärkide täitmiseks kasutati Eesti fütoplanktoni andmebaasi algandmetena ning lisaks Statistica 10 ja MSVP programmi analüüside ja graafikute tegemiseks. Andmebaas sisaldas fütoplanktoni ja hüdrokeemia andmeid (1998-2011)- kokku 1495 proovi 201 Eesti järvest. Analüüsi käigus saadi erinevaid tulemusi ühtluse indeksi ja teiste parameetrite vahel. Ühtluse indeks andis väheseid seoseid teiste parameetritega ning indeksi töötavus Eesti järvede ökoloogilise seisundi hindamisel on kaheldav. Samuti ei saadud parandada ühtluse indeksi klassipiire, kuna ei leitud sobivaid usaldusväärseid seoseid. Sellega seoses teeme ettepaneku veel indeksit testida ning analüüsida indeksi töötavust eraldi proovides. Fütoplanktoni hindamise süsteemi parandamise näitena saab tuua uue, veel mitteametliku koosluse kirjelduse, kuhu on sisse viidud sisulisi muudatusi.

Phytoplankton has been part of the small lake monitoring since 1998 as an extremely informative biological group and a primary producer in water bodies. To indicate the ecological condition of lake is important to study changes in phytoplankton and analyze phytoplankton indices. This study focuses on evenness index (J), which has been criticized by European Union countries with the aim to test this index with the data collected in Estonia. The primary objective of this study was to analyze functionality of this index in Estonia and to modify the class border of the evenness index if necessary. This study is aimed at verifying suitablity of the class border of the phytoplankton’s evenness index for assessing ecological condition of lakes and modifying the classification of phytoplankton, if necessary, in addition (this study is aimed) at modifying the assessment system of phytoplankton. There are two hypothesis to fulfill the objectives of this study: usability of evenness index to assess the ecological condition of lakes is questionable due to lack of phytoplankton spiecies in samples, and indicators of phytoplankton shows strong statistical correlation with compression factors, because depending on amount of the nutrients. To test the hypothesis and fulfill the aims Estonian phytoplankton database was used as preliminaries and programs Statistica 10 and MSVP for analyzes and graphs. Database was containing phytoplankton and hydrochemistry data (1998-2011) - 1495 samples taken from 201 lake in Estonia. Analysis showed different results between evenness index and other parameters. Evenness index is correlated few other parameters and the functionality of the index to assess the ecological condition of lakes in Estonia is questionable. In the absence of suitable reliable correlations, the modification of class border of the evenness index was not possible. In the circumstances we propose to test the index in the future studies and analyze functionality of index in separate samples. As an example of the modification of the phytoplankton’s assessing system is unofficial phytoplankton community description with substantive changes.