Fütoplanktoni klassifikatsiooni täiustamine järvede ökoloogilise seisundi hindamisel
Abstract
Fütoplankton on väikejärvede seire osaks olnud 1998. aastast alates ning on äärmiselt
informatiivne elustikurühm, kuna on veekogudes primaarprodutsent. Seetõttu ongi oluline
uurida fütoplanktoni muutuseid ning analüüsida fütoplanktoni indekseid, et need peegeldaksid
võimalikult täpselt järve ökoloogilist seisundit.
Töö teema keskendub suuresti ühetaolisuse indeksile (J), kuna indeks on viimastel aastatel
saanud tugevat kriitikat Euroopa Liidu riikidelt ning soovist indeksit Eesti andmetega testida.
Eesmärgiks oli analüüsida indeksi toimivust Eesti tingimustes ning vajadusel parandada
ühtluse indeksi klassipiire.
Antud töö eesmärkideks oleks kontrollida fütoplanktoni ühtluse indeksi piiride sobivust
järvede ökoloogilise seisundi hindamisel ning vajadusel nende klasside parandamine, lisaks
parandada fütoplanktoni hindamissüsteemi.
Selleks, et täita töö eesmärke püstitati kaks hüpoteesi: ühtluse indeksi kasutatavus järvede
ökoloogilise seisundi hindamisel on kaheldav peamiselt vähese fütoplanktoni liikide arvu
tõttu proovides ning fütoplanktoni näitajad annavad statistiliselt tugevaid seoseid
surveteguritega, sest on otseselt sõltuvuses toitesoolade kogusest. Töö hüpoteeside
kontrollimiseks ja eesmärkide täitmiseks kasutati Eesti fütoplanktoni andmebaasi
algandmetena ning lisaks Statistica 10 ja MSVP programmi analüüside ja graafikute
tegemiseks. Andmebaas sisaldas fütoplanktoni ja hüdrokeemia andmeid (1998-2011)- kokku
1495 proovi 201 Eesti järvest.
Analüüsi käigus saadi erinevaid tulemusi ühtluse indeksi ja teiste parameetrite vahel. Ühtluse
indeks andis väheseid seoseid teiste parameetritega ning indeksi töötavus Eesti järvede
ökoloogilise seisundi hindamisel on kaheldav. Samuti ei saadud parandada ühtluse indeksi
klassipiire, kuna ei leitud sobivaid usaldusväärseid seoseid. Sellega seoses teeme ettepaneku
veel indeksit testida ning analüüsida indeksi töötavust eraldi proovides.
Fütoplanktoni hindamise süsteemi parandamise näitena saab tuua uue, veel mitteametliku
koosluse kirjelduse, kuhu on sisse viidud sisulisi muudatusi. Phytoplankton has been part of the small lake monitoring since 1998 as an extremely
informative biological group and a primary producer in water bodies. To indicate the
ecological condition of lake is important to study changes in phytoplankton and analyze
phytoplankton indices.
This study focuses on evenness index (J), which has been criticized by European Union
countries with the aim to test this index with the data collected in Estonia. The primary
objective of this study was to analyze functionality of this index in Estonia and to modify the
class border of the evenness index if necessary.
This study is aimed at verifying suitablity of the class border of the phytoplankton’s evenness
index for assessing ecological condition of lakes and modifying the classification of
phytoplankton, if necessary, in addition (this study is aimed) at modifying the assessment
system of phytoplankton.
There are two hypothesis to fulfill the objectives of this study: usability of evenness index to
assess the ecological condition of lakes is questionable due to lack of phytoplankton spiecies
in samples, and indicators of phytoplankton shows strong statistical correlation with
compression factors, because depending on amount of the nutrients. To test the hypothesis
and fulfill the aims Estonian phytoplankton database was used as preliminaries and programs
Statistica 10 and MSVP for analyzes and graphs. Database was containing phytoplankton and
hydrochemistry data (1998-2011) - 1495 samples taken from 201 lake in Estonia.
Analysis showed different results between evenness index and other parameters. Evenness
index is correlated few other parameters and the functionality of the index to assess the
ecological condition of lakes in Estonia is questionable. In the absence of suitable reliable
correlations, the modification of class border of the evenness index was not possible. In the
circumstances we propose to test the index in the future studies and analyze functionality of
index in separate samples.
As an example of the modification of the phytoplankton’s assessing system is unofficial
phytoplankton community description with substantive changes.