Uurimustöö viidi läbi 2011 aastal OÜ Biomari kännasmustika tootmisistandikus, mis asub Tartumaal, Rõngu vallas, Lapetukme külas. Maheistandus rajati mineraalmullale 2009 aastal kaheaastaste kännasmustika taimedega. Taimi ...

Minu uurimistöö eesmärgiks on selgitada erinevate Eestis kasvatatavate ja päris uute musta sõstra sortide saagi kvaliteedi kujunemist mahe- ja tavaviljeluses. Kuna maheviljelus aitab säilitada puhta elukeskkonna, on ...

Töö eesmärk oli välja selgitada Humistari mõju sordile ´Darselect´ puiduhakke ja kilemultšiga istandikus maasikataimede elujõule ja saagi biokeemilistele parameetritele teisel katseaastal maheviljeluse tingimustes ning ...

Maheviljeluses on probleemiks haiguste ja kahjurite levik, kuna kasutada saab ainult mahepõllumajanduslikke võtteid. Seetõttu katsetataksegi taimelehtede leegitamist, uuritakse leegitamise mõju taime kasvule, viljade maitse- ...

Katse mustikatega viidi läbi Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Ilmatsalu külas OÜ Hiie Talu territooriumil ning mustikasort, millega katset tehti oli poolkõrge mustikas (Vaccinium x atlanticum E. P. Bicknell) ’Northblue. ...

Köögiviljanduses kasutatav leegitusmasin on sobiv kasutada ka maasikakasvatuses lehtede põletamiseks. Samas aga lehtede hävitamine võib pärssida taimede kasvu. Humiinained soodustavad toiteelementide omastamist mullast ...

Magistritöö eesmärk on hinnata mahepõllumajanduse konkurentsivõimet taimekasvatuse tootmistüübis, võrrelda omavahel tava- ja mahetootjate näitajaid. Eesmärgi saavutamiseks kasutati teiseseid andmeid, mis pärinevad koostööst ...

Must sõstar on oluline marjakultuur, mida on võimalik kasvatada parasvöötme kliimas ja teha seda edukalt suhteliselt karmides oludes. Must sõstar on Eesti aiandussektori arengukavas kirjas kui suure kasvupotentsiaaliga ...

Magistritöö keskendub väärtuspakkumise loomisele maitse- ja ravimtaimede turundamisel ning käsitleb tarbijate ostuotsuseid mõjutavaid tegureid. Teema on aktuaalne, sest tänapäeval ostetakse tooteid üha enam lisaks omaduste ...

Viimase 15 aastaga on mahemaa pindala suurenenud 42 korda, jõudes 2015. aastaks 170 000 hektarini. Kogu Eesti maafondist moodustab see 16%. Mahepõllumajanduses pole siiani olnud populaarne maheväetiste kasutamine. See ...